Värske hooaja avasaadet saab kuulata Delfi Taskust!Eesti Naise taskuhäälingu sari „Iga naine on lugu” alustab uut hooaega ja avaosa külaline on sarja eelmine saatejuht Ingrid Peek, kes annab mõttelise teatepulga üle Piret Koolile.„Me kõik oleme lood ja jutustame oma elusid elades lugusid, nii olen minagi teinud. Kuid igal asjal on mingi aeg. Nii tunnedki vahel, et see hõrk aeg hakkab läbi saama või läheb üle,” tunnistab Ingrid hooaja avaintervjuus vestlussarja uuele saatejuhile Piret Koolile.„Kui olin veel nooruk ja käisin pidudel, ütles mu arukas isa kunagi väga hästi, et: „Peolt tuleb lahkuda, kui aktsiad on veel kõrgel”. Ja seda ennekõike enda jaoks, et sa ei jää sinna kuhugi ripnema. Ja ehkki see isa tarkusetera pole selle saatesarja kontekstis vast kõige kohasem, väljendab see siiski seda, et tundsin, et tahan loominguliselt edasi liikuda ning käsitleda avaramaid ja värvikamaid teemasid – inimeseks olemise mõistatusest ja teadvuse müsteeriumist kuni inimkonna tuleviku ja tumeaine taguste sfäärideni. Olen alati uudishimulik inimene olnud ning mind köitvad teemavaldkonnad võivad tavavaates olla pigem pisut ekstravagantsed, aga meie elu ja maailm ongi täis põnevaid lugusid ja nähtusi, mida uurida.”Ingrid on üle 17 aasta teinud tööd, mida iseloomustavad kolm märksõna: mikrofon, kõrvaklapid ja erineva suurusega stuudiod. „Natuke oli kurb see Eesti Naise poolt avanenud uks sulgeda, sest see oli väga meeldiv ja inspireeriv kogemus, aga samas on uued algused alati põnevad ning olemuslikult sama töö jätkub: plaanin teha oma vestlussaadete sarja, kus paljudest erinevatest teemadest üks liin on näiteks esivanemate tarkus. Mullel tundub, et see generatsioonide vaheline sild on hääbumas või väga hapraks muutumas ning väärib rohkem tähelepanu.Kui ma teen mõttelise ajarännaku oma maavanaema Senta ajastust, kes näiteks ei olnud oma elus kunagi lennukiga lennanud ja kellel oli raske hoomata, et mis on internet, ja mõtlen sealt edasi praegustele noortele, kellele on telefon sisuliselt käe külge kasvanud ja kes vestlevad igapäevaselt erinevate juturobotitega, siis need muutused meie ajas ja ühiskonnas on olnud väga suured. Nii ongi üks mu unistusi tuua esivanemate ajatut tarkust tänapäevases formaadis meievanusteni ja ehk ka nooremateni — selline idealistlik ambitsioon on,” avaldab Ingrid.Lapsena tahtis ta saada taluperenaiseks ja ulmekirjanikuks.„Kuid mitte tavaliseks ulmekirjanikuks, vaid selliseks, kes rändab kosmoses ringi ja siis tuleb tagasi oma koduplaneedile ja kirjutab neist rännakutest raamatuid, et jagada maalastega oma seiklusi. Maailma avaruse ja saladuste uurimine on mind väiksest peale huvitanud. Ja mind huvitab endiselt ka inimeseks olemise müsteerium: teadvus kui selline, inimene kui mitmekülgne multitahukas multidimensionaalses maailmas ja meie eksistentsiaalne mõõde — teemad, mis tihtipeale ulatuvad argielust välja. Ulme ja utopistide liini. Maailm on ääreni põnevusi täis,” räägib Ingrid.Rabarocki pressiesindaja ning Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaama Vikerraadio peatoimetaja tööst kõneles Ingrid samuti, tuues mõlemast välja õppetunni, mida kaasas kanda. Lusitaaniatigudest, tumeainest, pikkadest juustest, mentorite vajadusest ja eeskujudest kõnelesime ka. Vestluse lõpuks vastab Ingrid ka ise neile kolmele küsimusele, mida ta alates 2024. aasta jaanuarist oma enam kui saja saatekülalise käest küsis.