Viinapuid on Eestis kasvatatud juba aastakümneid, kui mitte sadu. Kuid alati talveaedades ja kasvuhoonetes, seda nii mõisaaegadel kui ka hiljem eraaedades. Need viinamarjad on olnud pigem eksklusiivsed hobitegevuse tulemused kui laiemalt levinud põllumajanduse osa. Kliimamuutused ja maailmaturu soov mitteveinimaade veinide järele on aga viinapuude istutamisele lükanud sisse enneolematu hoo. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse õppetooli assistent Mariana Maante-Kuljus kaitses äsja oma doktoritöö teemal „Viinapuu saagi küpsusnäitajad”, milles uuriski klimaatilist ja põllumajanduslikku hetkeolukorda viinapuude kasvatamiseks Eestis ning kas viinamarju on võimalik kasvatada selliselt, et saada kvaliteetne saak söömiseks ja veiniks. „Peamiselt uurisin ma meile tuntud hübriidsortide, nagu „Hasansky Sladky”, „Zilga” ja „Rondo” saagikuse teemat, sest need on need viinapuud, mis meie kliimasse mõeldud. Eestis kasvatatakse neid viinamarju juba üsna rohkesti ja turule on tulnud ka nendest viinamarjadest toodetud veine. Peamiselt kasvavad need viinapuud avamaal, kuid neid on istutatud ka kasvuhoonetesse. Saagikuse hulk ja marja suurused on muidugi alati kasvuhoone kasuks,” selgitab Maante-Kuljus. Viinapuid on väga erinevat liiki. Veini toodetakse soojemas kliimas Vitis vinifera nimelise viinapuuliigi marjadest, kuid meile sobivad kasvatamiseks hübriidsordid, mis on saadud erinevate liikide ristamisel. Samas on kogu planeedil palju neid viinapuid, mis on mõeldud vaid söögimarjade kasvatamiseks. Eestis on mõtet kasvatada ikkagi neid marju, millele võimalik anda suurim lisaväärtus ehk ajada marjamahl veiniks. „Samas kasvab Eestis ka söögiks viinamari väga hästi ja kui seda piisavalt suurelt teha, võib ka see olla kasumlik. Kuid kasvatada tuleks neid marju ikkagi kasvuhoones,” räägib Maante-Kuljus. Kes ei tea, siis parimad veiniviinamarjad kasvavad mõlemal maakera poolusel 30. ja 50. laiuskraadi vahel, kohtades, kus aastane temperatuur jääb 10–20 kraadi vahele. Eestis saab selliseid tingimusi luua kasvuhoones. Kellel on suurem huvi mainitud doktoritööga tutvumise vastu, saate selle dokumendi alla laadida SIIT! Stuudios käis oma kaitstud doktoritööst rääkimas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse õppetooli assistent Mariana Maante-Kuljus. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil innovaatika@ekspressmeedia.ee.