Mis oleks, kui siis, kui noor inimene on eksinud, ei järgneks teole automaatselt totaalne hukkamõist ja karistus, vaid noorele antakse võimalus oma tegu mõista, andeks paluda ja olukorda parandada? Stuudios on taastava õiguse ekspert ja eestkõneleja Annegrete Johanson ning koolinoored Kalli ja Greteliis, kes on ise kogenud, mida tähendab see, kui sind kuulatakse ära ja saad võimaluse asju parandada.Annegrete Johanson selgitab, et taastava õiguse keskmes on ausa ja turvalise vestluse kaudu kannatanu hääle kuuldavaks tegemine ning teise osapoole siiras vastutuse võtmine. „Paljudele noortele on selline olukorra lahendamise viis esimene kord elus, kus nad tunnevad, et nad kuulatakse hinnanguid andamata ära.“Kalli ja Greteliis õppisid läbi koolis tekkinud konflikti lahendamise, kuidas mõista, mis viis konfliktini, kuidas teist kuulata, ennast analüüsida, andestust paluda ja juhtunust õppida. „Varem oleksin probleemi lihtsalt eiranud või lootnud, et asi laheneb iseenesest, aga nüüd oskan olukorrale otsa vaadata, rääkida ja vastutada,“ ütleb Kalli.Arutleme, millistes olukordades taastavat õigust kasutatakse, kuidas see noortele mõjub ja miks võiks see olla mõjusam kui lihtsalt karistamine.
All content for Kuula mind ära is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
Mis oleks, kui siis, kui noor inimene on eksinud, ei järgneks teole automaatselt totaalne hukkamõist ja karistus, vaid noorele antakse võimalus oma tegu mõista, andeks paluda ja olukorda parandada? Stuudios on taastava õiguse ekspert ja eestkõneleja Annegrete Johanson ning koolinoored Kalli ja Greteliis, kes on ise kogenud, mida tähendab see, kui sind kuulatakse ära ja saad võimaluse asju parandada.Annegrete Johanson selgitab, et taastava õiguse keskmes on ausa ja turvalise vestluse kaudu kannatanu hääle kuuldavaks tegemine ning teise osapoole siiras vastutuse võtmine. „Paljudele noortele on selline olukorra lahendamise viis esimene kord elus, kus nad tunnevad, et nad kuulatakse hinnanguid andamata ära.“Kalli ja Greteliis õppisid läbi koolis tekkinud konflikti lahendamise, kuidas mõista, mis viis konfliktini, kuidas teist kuulata, ennast analüüsida, andestust paluda ja juhtunust õppida. „Varem oleksin probleemi lihtsalt eiranud või lootnud, et asi laheneb iseenesest, aga nüüd oskan olukorrale otsa vaadata, rääkida ja vastutada,“ ütleb Kalli.Arutleme, millistes olukordades taastavat õigust kasutatakse, kuidas see noortele mõjub ja miks võiks see olla mõjusam kui lihtsalt karistamine.
„Ükski noor ei ärka hommikul otsusega hakata kurjategijaks“ – uus podcast otsib noorte õigusrikkumiste taga peituvat lugu
Kuula mind ära
55 minutes 11 seconds
4 months ago
„Ükski noor ei ärka hommikul otsusega hakata kurjategijaks“ – uus podcast otsib noorte õigusrikkumiste taga peituvat lugu
Taskuhäälingusarja „Kuula mind ära“ avaepisoodis arutleb Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva, miks on Eesti valinud tee, kus õigust rikkunud alaealiste puhul puhul on esmane eesmärk mitte rangelt karistada, vaid pakkuda abi ja leida põhjused, mis õigusrikkumiseni viisid.Laidi Surva selgitab, miks ja kuidas on Eesti karistuspoliitika viimastel aastatel muutunud: vähem rakendatakse vangistust, rohkem individuaalset lähenemist, taastavat õigust ja tugiprogramme. Statistika on olnud julgustav – alaealiste õigusrikkumised on püsivas languses.Saates räägime ka sellest, kuidas juba varakult märgata, kui laps või noor on hätta jäämas. „Meil on olemas lastekaitse ja kohalik omavalitsus, aga väga palju sõltub ka koolidest, kogukonnast ja last ümbritsevatest inimestest,“ rõhutab Surva. Tema sõnul ei tohi karta spetsialistide poole pöördumist, kui on näha, et laps ei suuda oma eluga hakkama saada.Üks olulisi teemasid on taastav õigus – võimalus, kus õigusrikkuja ja kannatanu kohtuvad vabatahtlikult turvalises keskkonnas, räägivad läbi juhtunu tagajärjed ning otsivad koos lahendusi kahju heastamiseks. „See on õigusrikkuja jaoks palju raskem tee kui trahv või vanglakaristus, aga pikas plaanis palju tõhusam,“ usub Surva.
Kuula mind ära
Mis oleks, kui siis, kui noor inimene on eksinud, ei järgneks teole automaatselt totaalne hukkamõist ja karistus, vaid noorele antakse võimalus oma tegu mõista, andeks paluda ja olukorda parandada? Stuudios on taastava õiguse ekspert ja eestkõneleja Annegrete Johanson ning koolinoored Kalli ja Greteliis, kes on ise kogenud, mida tähendab see, kui sind kuulatakse ära ja saad võimaluse asju parandada.Annegrete Johanson selgitab, et taastava õiguse keskmes on ausa ja turvalise vestluse kaudu kannatanu hääle kuuldavaks tegemine ning teise osapoole siiras vastutuse võtmine. „Paljudele noortele on selline olukorra lahendamise viis esimene kord elus, kus nad tunnevad, et nad kuulatakse hinnanguid andamata ära.“Kalli ja Greteliis õppisid läbi koolis tekkinud konflikti lahendamise, kuidas mõista, mis viis konfliktini, kuidas teist kuulata, ennast analüüsida, andestust paluda ja juhtunust õppida. „Varem oleksin probleemi lihtsalt eiranud või lootnud, et asi laheneb iseenesest, aga nüüd oskan olukorrale otsa vaadata, rääkida ja vastutada,“ ütleb Kalli.Arutleme, millistes olukordades taastavat õigust kasutatakse, kuidas see noortele mõjub ja miks võiks see olla mõjusam kui lihtsalt karistamine.
