Eelmisel nädalal tunnustati Tartus 20. korda parimaid Eesti muuseume. Muuseumimelu tänases episoodis külastame aga esimese muuseumide aastaauhinna ehk muuseumiroti saanud paika - Tartu Mänguasjamuuseumi. Käime külas ka Eesti piirialadel: Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis ja Saaremaa muuseumis.

20 aastat tagasi pälvis Eesti esimese muuseumiroti tiitli Tartu Mänguasjamuuseum. Muuseumimelu Sanderid istusid sel puhul laua taha koos muuseumi juhi Triin Vaaroga, kes meenutab, kuidas 2000. aastate algul mänguasjamuuseumile kodu leiti, millist rolli mängis sisekujundus ja miks muuseumil oli Eestis esimene spetsiaalne mängutuba. Kuigi 20 aastat on pikk aeg, pole muuseum oma võlu kaotanud – lapsed ja pered armastavad seda endiselt. Vestlusest selgub, et paljud endised külastajad on nüüdseks ülikoolis ja soovivad tööle tulla paika, mis neile lapsena sügavale südamesse puges.

Viljandimaal, jalutuskäigu kaugusel Läti piirist, asub Holdre lossis Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum - unikaalne kultuuripärandi säilitaja. Muuseumi asutaja Alo Põldmäe räägib, kuidas klaverite ajalugu on nagu arheoloogia – igal aastal avastab ta uusi Eesti klaverimeistrite teoseid. Muuseumis on enam kui 100 klaverit, nende hulgas ka 1950. aastal legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi valmistatud esimene Eesti käsitsi valmistatud kontsertklaver Ihse, mille saatel on esinenud Georg Ots ja teised Eesti muusika suurkujud. Klaverimuuseumi tegemistel tasub silma peal hoida ka muusikasõpradel - seal toimub tihti ka klaverikontserte.

Saaremaal külastas Sander Olo kahte erilist väljapanekut: Salome Trei 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitust „Ilu. Õrnus. Igavik.“ ja „Silmast silma keskaegse saarlasega“. Graafik Salome Trei on üks Eesti esimesi naisgraafikuid, kelle tundlik ja impressionistlik looming on saanud uue elu Saaremaa Muuseumis. Näitus on koostatud koostöös kohaliku kunstikoguja Tõnis Kipperiga ning esitleb haruldasi originaalteoseid.

Teine näitus viib külastajad tagasi 13.–14. sajandi Saaremaale, kus saab näha keskaegse saarlase rekonstruktsiooni, ehtsaid arheoloogilisi leide ja värvikirevaid keskaegseid rõivaid. Lisaks testis Sander Johannes Aaviku ideaalnaise Ruti rakendust – Saaremaa Muuseum on AI tööriista abil loonud naise, keda keeleuuendaja Aavik pidas täiuslikuks.

7. veebruaril jagati välja tänavused muuseumirotid. Pikemalt tuleme neist mõne juurde tagasi järgmistes saadetes, aga auhinnasaju kiirülevaade siiski ka selles osas. Kes kuulas meie üle-eelmist saadet, kus olid külas eelmise aasta kolm parimat näitust - „Kellele kuulub öö“ ERMis, „Sugu ja lugu“ fotomuuseumis ning „Viltuse maja saladused“ Tartu Kunstimuusuemis - siis nüüdseks on selge, et võidupärg anti neist viimasele ehk „Viltuse maja saladusele“. Külastada seda kahjuks enam ei saa, küll aga on veel avatud teised nominendid. Kes sai aasta kogukonnasõbraks, parimaks püsinäituseks, muuseumiarendajaks ja -turundajaks jne, kuula juba saatest.

Koolivaheajal ootavad lapsi tegevuslaagrid ja töötoad erinevates Ajaloomuuseumi filiaalides.