See kord vestlen ma neuropsühholoogia professori Aaro Toomelaga Tallinna Ülikoolist. Tutvusin tema mõtetega raamatutest “Kultuur, Kõne ja Minu Ise”, mis lõi teoreetilise aluse inimpsüühika ja teadvuse tekkeks. Selle järg “Minu Ise Areng” toob hulganisti näiteid selle teooria kinnitamiseks või siis potentsiaalseks ümberlükkamiseks. Professor Toomela teooria pole piiritletud bioloogilise elu kirjeldamisega vaid annab võimaluse uurida ka tehispsüühikat.

Me teame, kuidas suured keelemudelid on ehitatud ning tänaseks võib igaüks ka ChatGPTga suhelda, kuid meil puudub selge teoreetiline arusaam, miks need mudelid just nii toimivad või kuidas nende tekkelised omadused kujunevad. Psühholoogia valdkonnas on mõnevõrra sarnane olukord: me suudame selgitada nii mõndagi, mis inimese närvisüsteemis toimub, ning psühholoogid suudavad aidata inimestele edukalt oma käitumist muuta, kuid teooriaid, mis jääb nende kahe taseme vahele, on vähe. Õnneks professor Toomelal on üks selline teooria olemas.

Mitte iga avaldatud teadusartikkel pole sama kvaliteediga ning mitte iga kasutatud meetod ei pruugi järelduste tegemiseks olla sobiv. Tehisintellekti kiire arengu taustal on lihtne omistada sellele võimekusi ja omadusi, mis on ainult näilised. Aaro on andnud ka märkimisväärse panuse teadusfilosoofia edendamiseks ning tema lähenemine teadusele on abiks ka siin.

Uurime koos Aaroga, kuidas kujuneb inimese psüühika ning kuidas võib kujuneda inimese poolt loodud tehispsüühikaga olend.