Kas töötaja on alati nõrgem osapool? by

Kuidas juhtida riiki? Visiooni põhjal? Väärtuste põhjal? by

Töökius otse laval by

Õpiamps kui osa tööst by

Juhi võim versus töötaja julgus by

Kes koristab?! by

Kas kiirustades elad kauem? by

Kas kõik on kiusamine? by

Disainime tööd by

Arvamusfestivali „Inimene ja igaviku“ ala tõi kokku vaimse, teadusliku ja institutsionaalse perspektiivi, et uurida, kuidas inimene otsib tähendust, lootust ja tõde muutuvas maailmas. Kolm eriilmelist arutelu – kiriku roll kriisis, psühholoogia teooriate usaldusväärsus ning õigeusu kiriku väljakutsed – lõid tervikliku pildi vaimsest vastutusest ja isiklikust otsingust. 💬 1. Kiriku roll kriisi ajal: Käsitleti kiriku praktilist ja vaimset kohalolu kriisides – olgu selleks sõda, sotsiaalne isolatsioon või isiklik kaotus. Tõdeti, et kirik saab olla turvavõrk, kui ta julgeb olla avatud, ligipääsetav ja koostööaldis. Kaplanid, hingehoidjad ja usukogukonnad mängivad olulist rolli inimeste toetamisel, eriti kui sekulaarsed struktuurid jäävad hätta. 💬 2. Psühholoogia – see patune teadus: Andero Uusberg, Grete Arro ja Jaan Aru rääkisid ausalt psühholoogiateaduse ebakindlusest, replikatsioonikriisist ja eetilistest komistustest. Arutleti, miks head teooriad on haruldased ja miks teadlased peavad tunnistama oma teadmatust. Samas usuti psühholoogia võimesse kasvada, kui see jääb alandlikuks ja kultuuriliselt tundlikuks. 💬 3. Õigeusu kiriku väljakutsed: Arutelu keskendus Eesti õigeusu kiriku iseseisvuse küsimustele ja rahvusvahelise mõjutustegevuse mõjule. Rõhutati vajadust siduda kristlik kogukond selgemalt Eesti ühiskonna väärtusruumiga, hoidudes geopoliitilistest varjudest. Seisukohtade paljusus näitas, et tegu ei ole üksnes religioosse, vaid ka poliitilise ja kultuurilise küsimusega. ✨ Ühine joon kõigis aruteludes oli küsimus: kuidas olla inimene maailmas, kus kriis, teadmatus ja pinged on paratamatud? Olgu selleks usk, teadus või institutsioonid – tähenduse otsing on alati isiklik, aga harva võimalik üksi.

Arvamusfestivali „Inimene ja igaviku“ ala tõi kokku vaimse, teadusliku ja institutsionaalse perspektiivi, et uurida, kuidas inimene otsib tähendust, lootust ja tõde muutuvas maailmas. Kolm eriilmelist arutelu – kiriku roll kriisis, psühholoogia teooriate usaldusväärsus ning õigeusu kiriku väljakutsed – lõid tervikliku pildi vaimsest vastutusest ja isiklikust otsingust. 💬 1. Kiriku roll kriisi ajal: Käsitleti kiriku praktilist ja vaimset kohalolu kriisides – olgu selleks sõda, sotsiaalne isolatsioon või isiklik kaotus. Tõdeti, et kirik saab olla turvavõrk, kui ta julgeb olla avatud, ligipääsetav ja koostööaldis. Kaplanid, hingehoidjad ja usukogukonnad mängivad olulist rolli inimeste toetamisel, eriti kui sekulaarsed struktuurid jäävad hätta. 💬 2. Psühholoogia – see patune teadus: Andero Uusberg, Grete Arro ja Jaan Aru rääkisid ausalt psühholoogiateaduse ebakindlusest, replikatsioonikriisist ja eetilistest komistustest. Arutleti, miks head teooriad on haruldased ja miks teadlased peavad tunnistama oma teadmatust. Samas usuti psühholoogia võimesse kasvada, kui see jääb alandlikuks ja kultuuriliselt tundlikuks. 💬 3. Õigeusu kiriku väljakutsed: Arutelu keskendus Eesti õigeusu kiriku iseseisvuse küsimustele ja rahvusvahelise mõjutustegevuse mõjule. Rõhutati vajadust siduda kristlik kogukond selgemalt Eesti ühiskonna väärtusruumiga, hoidudes geopoliitilistest varjudest. Seisukohtade paljusus näitas, et tegu ei ole üksnes religioosse, vaid ka poliitilise ja kultuurilise küsimusega. ✨ Ühine joon kõigis aruteludes oli küsimus: kuidas olla inimene maailmas, kus kriis, teadmatus ja pinged on paratamatud? Olgu selleks usk, teadus või institutsioonid – tähenduse otsing on alati isiklik, aga harva võimalik üksi.

Arvamusfestivali „Inimene ja igaviku“ ala tõi kokku vaimse, teadusliku ja institutsionaalse perspektiivi, et uurida, kuidas inimene otsib tähendust, lootust ja tõde muutuvas maailmas. Kolm eriilmelist arutelu – kiriku roll kriisis, psühholoogia teooriate usaldusväärsus ning õigeusu kiriku väljakutsed – lõid tervikliku pildi vaimsest vastutusest ja isiklikust otsingust. 💬 1. Kiriku roll kriisi ajal: Käsitleti kiriku praktilist ja vaimset kohalolu kriisides – olgu selleks sõda, sotsiaalne isolatsioon või isiklik kaotus. Tõdeti, et kirik saab olla turvavõrk, kui ta julgeb olla avatud, ligipääsetav ja koostööaldis. Kaplanid, hingehoidjad ja usukogukonnad mängivad olulist rolli inimeste toetamisel, eriti kui sekulaarsed struktuurid jäävad hätta. 💬 2. Psühholoogia – see patune teadus: Andero Uusberg, Grete Arro ja Jaan Aru rääkisid ausalt psühholoogiateaduse ebakindlusest, replikatsioonikriisist ja eetilistest komistustest. Arutleti, miks head teooriad on haruldased ja miks teadlased peavad tunnistama oma teadmatust. Samas usuti psühholoogia võimesse kasvada, kui see jääb alandlikuks ja kultuuriliselt tundlikuks. 💬 3. Õigeusu kiriku väljakutsed: Arutelu keskendus Eesti õigeusu kiriku iseseisvuse küsimustele ja rahvusvahelise mõjutustegevuse mõjule. Rõhutati vajadust siduda kristlik kogukond selgemalt Eesti ühiskonna väärtusruumiga, hoidudes geopoliitilistest varjudest. Seisukohtade paljusus näitas, et tegu ei ole üksnes religioosse, vaid ka poliitilise ja kultuurilise küsimusega. ✨ Ühine joon kõigis aruteludes oli küsimus: kuidas olla inimene maailmas, kus kriis, teadmatus ja pinged on paratamatud? Olgu selleks usk, teadus või institutsioonid – tähenduse otsing on alati isiklik, aga harva võimalik üksi.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.