Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse karjääripööre – teema, mis puudutab üha enam inimesi nii Eestis kui mujal maailmas. Sageli avastatakse pärast aastaid õpinguid või töölkäimist, et õpitud eriala ei too enam rõõmu või ei paku motivatsiooni terveks ülejäänud eluks. Või on antud erialal ees suuremad muutused, mis viivad karjääripöördeni.
Saates on külas Fontese partner Kadri Sooberg-Aettik, kes tegeleb igapäevaselt inimestega, tegeleb värbamisega ja puutub kokku inimestega, ning Age Saks, kes on pärast juristikarjääri teinud mitu olulist pööret ja õpib täna Tallinna Ülikoolis õpetajaks.
Saates arutletakse, millised hirmud ja väärarusaamad karjäärimuutustega kõige sagedamini kaasas käivad, ning küsitakse, kui toetav on meie ühiskond tegelikult neile, kes otsustavad eriala vahetada. Juttu tuleb sellest, kuidas leida enda tugevused, millistest märkidest ära tunda, et on aeg muutusteks ning millised esimesed sammud aitavad määratleda uut suunda.
Age jagab ausalt, kuidas jõudis arusaamiseni, et juura pole talle õige tee ning millist tuge ta sel teekonnal vajas ja leidis. Kadri avab tööturu praktilisi kitsaskohti ja toob välja, mida värbajad tegelikult otsivad ning kuidas tööandjad peaksid suhtuma kandidaatidesse, kes soovivad karjääri muuta.
Saate jooksul mõeldakse ühiselt läbi, milline on hea karjäärinõustamine, miks võib professionaalse toe kasutamine anda pöördeplaanidele kindla vundamendi ning milliseid soovitusi jagavad eksperdid neile, kes tunnevad, et soovivad uut algust, kuid ei julge veel esimest sammu astuda.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral neuroloogia valdkonnale, mis on viimastel aastatel teinud läbi enneolematu arenguhüppe. Külas on neuroloog ja Tallinna Ülikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo, kelle käe alt on möödunud kümnendi jooksul tulnud mitmed olulised selgitused ja täpsustused nii neuroloogiliste haiguste kui ka uute ravivõimaluste kohta.
Ozempic kui diabeediravim on kasvanud ülemaailmseks fenomeniks. Saates arutletakse, kas selle mõju kaalule, sõltuvuskäitumisele ja vaimsele tervisele on päriselt nii laiapõhjaline, nagu vahel väidetakse ning mida tähendab Toomsoo mõte, et Ozempicu kasutuselevõtt on ajubioloogiat ümber defineerinud.
Saates räägitakse ka neuroloogia kiirest arengust ja sellest, miks on viimase viie aasta muutused olnud suuremad kui eelnevate kahekümne jooksul kokku. Juttu tuleb läbimurretest, mis on reaalselt jõudnud patsiendini – sh migreeniravimite revolutsioonist, mille kättesaadavus ja hind on toonud kaasa keerulisi küsimusi patsientidele ja tervishoiusüsteemile.
Samuti selgitatakse saates, kuidas ära tunda insuldi kolm kriitilist tunnust, millised on värskeimad arengud Alzheimeri tõve pidurdamisel ning mida tähendab Parkinsoni tõve puhul „uue generatsiooni ravi“ – kas see tähendab lihtsalt paremat elukvaliteeti või ka pikemat elu.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia teenekas professor Aleksander Pulver ning organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik teadus- ja ärikoostöö võimalustest.
Saates arutletakse, mida ettevõtted saavad ülikooli abiga oma äri hüvanguks õppida, milline on teadusliku ja ärilise mõtlemise erinevus ning kuidas sünnib tulemuslik koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel. Vestlus keskendub ka praktilistele küsimustele: millist panust saavad teadlased pakkuda, milliseid takistusi tuleb koostöö käigus ületada ja millisest esimesest sammust algab ühine projekt. Näitena tuuakse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi 2025. aasta võidutöö, milleks oli projekt „Finantskäitumismudelite loomise eeluuring ettevõttele Claricy OÜ“. Selles projektis ühendasid teadlased ja eksperdid tehisintellekti ning käitumisteadused, et luua IRIS-X platvormil isikupärastatud finantsnõustamise lahendus.
Vestluses arutatakse, kuidas sellised koostööprojektid loovad väärtust nii ettevõtetele kui ka laiemale ühiskonnale, suurendades innovatsiooni, töökohti ja teadust.
Saadet juhib ettevõtja ja lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli demograafia professor Luule Sakkeus ning Tallinna Ülikooli töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht vananemise, ebavõrdsuse ja ühiskonna muutuste teemadel.
Saates keskendutakse küsimusele, miks vanemas eas elavad naised sageli üksinda ja näivad paremini hakkama saavat, samas kui mehed kogevad kõrgemat rahulolu eelkõige paarisuhtes. Arutelu puudutab hoolduskoormust, palgalõhet ja nende pikaajalist mõju pensionieas ning selgitab, kuidas erinevad eluteed ja sotsiaalmajanduslikud tingimused vanemas eas heaolu kujundavad. Samuti käsitletakse teadlikku lastetust ja noorte valikuid, mis mõjutavad tulevikus ühiskondlikke mustreid.
Lisaks analüüsitakse digioskuste ja tehnoloogia kasutamise ebavõrdsust vanemaealiste seas, tuues esile, kuidas just kõige haavatavamad inimesed jäävad sageli teenustest ja teabest kõrvale. Saates selgitatakse ka, kuidas hoolduskoormus ja varasemad töö- ja pere teekonnad mõjutavad vanemaealiste naiste ja meeste sissetulekuid, pensioneid ning üldist elukvaliteeti.
Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse sel korral teemast, mis puudutab meid kõiki – riided ja nende mõju inimesele ja keskkonnale. Külas on teadliku rõivatarbimise edendaja ja Tallinna Ülikooli magister Piret Ilves, kelle uurimistöö ja professionaalne huvi on seotud rõiva kui materiaalse objekti mõtestamisega kaasaegses ühiskonnas.
Vestluses uuritakse, kuidas on ületarbimisest saanud justkui igapäevaelu osa ning miks ka kõige parematest taaskasutuse ja ringmajanduse ideest ei piisa, kui tarbimine ise ei vähene. Juttu tuleb ka sellest, mis tegelikult saab meie äraantud riietest, miks vaid murdosa tekstiilidest jõuab uue rõivana tagasi turule ning miks plastpudelitest tehtud kangas ei ole sugugi nii jätkusuutlik lahendus, kui sageli võidakse arvata. Samuti arutletakse, kuidas sotsiaalmeedia, trendid ja ostupühad – nagu must reede – mõjutavad meie ostuotsuseid ning mida igaüks meist saaks teha teisiti.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ uuritakse, kuidas mängud võivad olla tõsine töövahend – abiks juhtimises, otsuste langetamisel ja keeruliste olukordade lahendamisel. Külas on Tallinna Ülikooli tõsimängude dotsent Martin Sillaots, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas õppida ja areneda läbi mängu nii, et see toetaks ka tegelikke tööalaseid oskusi?
Saates räägitakse, kuidas tõsimänge kasutatakse projektijuhtimises, konfliktide lahendamisel ning ka demokraatlike protsesside mõistmiseks. Mängudes simuleeritakse päriselulisi riske ja probleeme – näiteks ebareaalseid tähtaegu, sisemisi konflikte või keelebarjääre – ning otsitakse nendele lahendusi turvalises, mängulises keskkonnas. Arutlusele tuleb, miks sellised mängud aitavad paremini mõista meeskonnatööd ja otsustusprotsesse ning kuidas need võiksid tulevikus kujundada õppimist, juhtimist ja koostööd.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse seekord Eesti laste ja noorte vaimse tervise olukorrast ning äsja valminud Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskavast 2025–2035, mis seab fookusesse vaimse tervise probleemide ennetuse. Külaliseks on vaimse tervise valdkonna korralduse ekspert ja Tallinna Ülikooli vilistlane Ott Oja, kelle töö keskmes on valdkondadeülene lähenemine – kuidas kujundada keskkonda, mis ennetaks vaimse tervise probleeme.
Saates arutletakse, miks oli uut tegevuskava vaja ja mida selles tehakse teisiti kui varem. Juttu tuleb ka vanemate toetamisest, koolide rollist ning praktilistest sammudest, mida iga kool saab juba täna astuda, et noorte vaimset tervist tõhusamalt hoida. Lisaks käsitletakse levinumaid vigu, mida tehakse nii kodudes kui ka koolides.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saatesarja „Ekspert eetris“ saates on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteaduri Grete Arroga arutelu all laiaulatuslik haridusuuendus TI-hüpe 2025. Selle eesmärk on tuua tehisintellekti tööriistad kõigi Eesti gümnaasiumiõpilaste ja õpetajateni. Arutluse all on, mida see hüpe praktiliselt tähendab, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid see õpetajatele ja õpilastele kaasa toob ning kuidas sarnased algatused on juba teistes riikides rakendamisel.
Lisaks keskendutakse teemadele: kuidas mõjutab tehisintellekt õppimisharjumusi ja eneseregulatsiooni ning millised teadustööd on vaja, et mõista parimaid praktikaid AI-põhises õppes. Saates uuritakse, mida võiks arvesse võtta, et TI kasutamine õppimisel tooks veidigi kasu ega tooks kahju.
Grete Arro on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur, kelle uurimisteemadeks on õppimisega seotud erinevad aspektid ja keskkonnateadlikkus. 2023. aastal pälvis ta „Aasta õppejõu“ tiitli ning 2022. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse filosoofi ja Tallinna Ülikooli külalislektori Margus Oti hiljuti ilmunud teose „Heaolu“ üle, mis küsib, mis on hea elu ja kuidas võiks olemine saada veel paremaks.
Ott läheneb heaolu teemale filosoofiliselt, tuues arutellu nii inimese sisemised seisundid kui ka suhted ümbritseva keskkonna, teiste inimeste ja kultuuriga. Tema sõnul on olemine ise juba hea ja võrratu ning alati saab see olla veel parem – „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima,“ kirjutab Ott oma raamatus.
Saates arutletakse, kuidas heaolu mõtestamine erineb majanduslikest mõõdikutest ja kuidas see võiks mõjutada ühiskondlikku mõtlemist laiemalt. Mis on tegelikult hea elu ja millist rolli mängivad selles loodus, kunst, tehnoloogia või kogukondlikkus? Kas heaolu on saavutatav seisund või pigem pidev liikumine ja eneseületus?
Margus Ott on tuntud oma süvitsi mineva ja eri kultuuride vahel sildu loova mõtlemise poolest. Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde selliseid mõtlejaid nagu Spinoza, Leibniz, Deleuze ja Zhuāngzi ning avaldanud kuueköitelise teose „Väekirjad“. Tema uusim raamat „Heaolu“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“.
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse kohalike omavalitsuste tuleviku, valimiskäitumise ja haldusreformi tegelike mõjude üle. Külas on Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Kersten Kattai, kes on aastaid uurinud Eesti omavalitsussüsteemi, valimisaktiivsust ja kohaliku poliitilise eliidi kujunemist.
Eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste eel vaadatakse otsa küsimusele, miks valitakse ikka ja jälle samad inimesed, kes on aastaid olnud võimul kohalikes kogukondades. Kuidas on mõjutanud haldusreform meie omavalitsuste autonoomiat ja elanike usaldust poliitikute vastu? Kas võim on muutunud tõhusamaks või on see hoopis rahvast kaugemale nihkunud?
Saates analüüsitakse värskeid uuringuid, mille kohaselt peab kolm neljandikku omavalitsusjuhtidest haldusreformi küll üldjoontes õnnestunuks, kuid kriitika pälvib teenuste kättesaadavus ja kohaliku võimu kaugenemine elanikele. Arutelu käigus käsitletakse ka Eesti poliitilise eliidi püsivust – miks jäävad samad inimesed aastakümneteks võimule ning miks erasektorist tulevaid kandidaate volikogudes nii vähe on? Samas rõhutatakse, et kuigi stabiilsus võib näidata vähest uuendust, võib see teatud kontekstis olla ka usalduse märk.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse vaimse tervise päevale mõeldes organisatsioonisisese heaolu üle koos psühholoogi ja nooremteaduri Eliis Härma ning keskkonnakorralduse dotsendi Piret Vachtiga.
Millest sõltub see, kas töökohas või koolis luuakse keskkond, kus inimesed tunnevad end hoituna ja motiveerituna? Kas heaolu eest vastutab igaüks ise või peaks seda looma ja hoidma eelkõige organisatsioon? Või on tõde kusagil nende kahe vahel?
Eestis on vaid 13,5% organisatsioonidest tegevusplaanid tööga seotud stressi ennetamiseks – see on Euroopa üks madalamaid näitajaid. Samal ajal tunnistab üle poole Eesti töötajatest, et töö mõjutab otseselt nende vaimset tervist. Stuudios otsitakse vastuseid küsimustele, mis on need tegurid, mis kujundavad heaolu toetavat keskkonda, milliseid vigu organisatsioonid sageli teevad ning milliseid väikeseid, aga olulisi samme saab astuda kohe, et inimeste heaolu tugevdada.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse õpetajatepäeva eel kutseõpetajate professionaalsusest ja koostöö rollist nende igapäevatöös. Külas on Tallinna Ülikooli haridusteadlane Meidi Sirk.Meidi Sirki uuringud näitavad, et Eesti kutseõpetajad jagunevad kolme profiili vahel: ligi kolmandik (28%) väldib koostööd ja on muutuste suhtes pigem kriitiline, pea kolmandik (27%) on koostööaltid ning ligi pooled (45%) jäävad nende kahe vahele. Just need õpetajad, kes teevad aktiivsemalt koostööd kolleegide ja kooliväliste partneritega, kasutavad oma töös enam konstruktivistlikku õpikäsitust, on oma ametis kindlamad ning tulevad paremini toime ka keerulistes olukordades.
Saates arutletakse, kuidas organisatsioonikultuur ja tööaja korraldus mõjutavad koostööd, miks paljud õpetajad tunnevad end ülekoormatuna ning milliseid lünki jätab senine seadusandlus koostööks vajaliku aja planeerimisel. Juttu tuleb ka sellest, miks on varasemate rahvusvaheliste projektide kaudu loodud head koostöövormid ja õppematerjalid kaduma läinud ning mida oleks vaja teha, et kutseõpetajaid paremini toetada. Sest rahulolev ja pühendunud kutseõpetaja on võtmetähtsusega kogu kutsehariduse kvaliteedis.
Meidi Sirk esineb ka 17. oktoobril Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil „Elukestva õppe väärtused ja paradoksid“.
Hooaja esimeses „Ekspert eetris“ saates räägitakse autovaba päeva puhul sellest, kuidas Eesti linnades liigeldakse – jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga – ning mis takistab meist paljusid auto jätmist koju. Saates on külas Tallinna Ülikooli linnauuringute nooremteadur ja Rae valla liikuvusekspert Õnne Kask, kes uurib liikumisharjumusi, liiklusruumi kujundust ja kestliku linnaliikluse võimalusi.
Vestluses küsitakse, miks paljud eestlased ei suuda või ei taha autota hakkama saada ning kas autovaba päev võib olla rohkem kui vaid üks sündmus aastas – kas see suudab muuta meie igapäevaseid harjumusi. Samuti uuritakse, milliseid praktilisi lahendusi võiks Tallinnas rakendada, et linnaliiklus oleks turvalisem, mugavam ja keskkonnasäästlikum. Näiteks arutatakse autovaba päeva tähistamise mõju üle ning tuuakse näiteid, nagu Rae vallas Lagedil läbi viidud liikuvuse eksperiment, kus prooviti igapäevaseid liikumisi teha rohkem aktiivselt ja ühistranspordiga.
Saade juhib tähelepanu ka eeskujudele, nagu nõudliku nullvisiooni suunisega Helsingi, kus vahemikus juuli 2024-juuli 2025 ei olnud linnas ühtegi surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Vestlus lõpeb praktiliste soovitustega: kuidas igaüks saab toetada liikumist, mida võiks olla rohkem – olgu see rattasõit, jalgsikäimine või senisest tihedam ühistranspordi kasutamine.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Hooaja viimases „Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli tudeng, liikumisõpetaja ja raamatu "Õpime liikudes" autor Siim Tõnisson, kelle missioon on tuua rohkem kehalist aktiivsust Eesti koolidesse – mitte ainult kehalise kasvatuse ja liikumise tundidesse, vaid ka kõikidesse õppeainetesse.
Saates arutatakse, miks on liikumispõhine õpe oluline ja kuidas see toetab laste keskendumist, õpitulemusi ning vaimset heaolu.
Saates räägitakse ka sellest, millised on Siimu kogemused õpetajana ning mis suunas võiks Eesti haridussüsteem liikuda, et liikumine ja õppimine oleksid paremas tasakaalus. Samuti jagab Siim praktilisi nippe ja harjutusi, mida iga õpetaja või lapsevanem saab koheselt proovida. Tutvustatakse ka tema loodud platvormi Liikumismängud, mis pakub inspiratsiooni ja materjale aktiivseks õpetamiseks.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse Eesti ülikoolide rollist kestliku arengu edendamisel ajal, mil ühiskonnas kõlab üha enam hääli rohepöörde pidurdamiseks.Arutletakse, kas kestlikkusele on üldse alternatiivi ning millisel moel on ülikoolid ise eeskujuks – nii õppe- ja teadustöös kui ka organisatsioonikultuuris. Vaadeldakse ülikoolide jalajälge ja küsitakse, kas väärtused on päriselt ellu rakendunud.Saates keskendutakse ka konkreetsetele algatustele ja projektidele, mille kaudu panustatakse rohepöördesse. Räägitakse, millised katsumused ja edulood on sel teel ette tulnud ning kuidas Eesti ülikoolid koostöös suudavad teaduspõhiselt ja vastutustundlikult ühiskonda kestlikumas suunas juhtida. Saatejuht on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping, Eesti Maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp ning Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.
Saates "Ekspert eetris" on külas Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia vanemteadur Kaja Mädamürk, kes avab teemat nii teaduslike uuringute, isiklike kogemuste kui ka värskeima andmestiku valguses.Saates uuritakse, mida tähendab matemaatikahuvi ning miks ei taga ainult huvi häid tulemusi. Juttu tuleb ka matemaatikaärevusest, püsivuse ja enesetõhususe olulisusest, ning sellest, miks just seoste loomise oskus ja keskendumine on edu võti. Kas ja kui palju mõjutab meie suhtumist matemaatikasse tulevikutehnoloogia, näiteks tehisintellekt? Ning milliseid võimalusi pakub argipäev matemaatikaga suhestumiseks?Eesti Haridusteaduste Ajakirjas ilmus maikuus ka mahukas matemaatikauuringut käsitlev artikkel "Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemuste seosed varasemate oskuste ja matemaatikahuviga", millega saab tutvuda siin. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates “Ekspert eetris” on külas Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane ning koolipsühholoogi, pereterapeut ja superviisor Saale Kibin, kes arutleb lapsevanema keerulise rolli üle lapse vaimse tervise toetamisel. Üha sagenevad vaimse tervise mured, pingeline eksamiaeg ja ühiskondlik surve loovad olukorra, kus abi vajadus on suur, ent samal ajal puudub kindlus, kelle poole pöörduda. Üles kerkivad küsimused, kas koolipsühholoog on piisava väljaõppega, kuidas hinnata, et loovterapeut või muu spetsialist on usaldusväärne. Kibin rõhutab, et usalduse aluseks on läbipaistvus, ametialane regulatsioon ja koostöö lapsevanemate, koolide ning spetsialistide vahel. Ka lapsevanemate enda traumad ja varasemad kogemused mõjutavad sageli seda, kas ja millal nad julgevad spetsialisti poole pöörduda.Saates räägitakse ka Eesti koolipsühholoogia hetkeseisust: kuigi 64% koolidest on kaetud psühholoogi teenusega, on katvus ja teenuse kvaliteet piirkonniti ebaühtlane. Saale Kibin, kellele koolipsühholoogia arendamine on südamelähedane teema, jagab oma kogemusi praktikate juhendamisest, kovisioonidest ja supervisioonidest ning sellest, kuidas tugevdada psühholoogide kogukonda. Kuidas tagada, et iga laps saaks õigel ajal professionaalset tuge – ning et ka lapsevanem oskaks seda tuge usaldada?Koolipsühholoogidel on ka nõuandeliin. Numbrile 1226 on oodatud helistama nii lapsed, pereliikmed kui koolide töötajad. Tuge pakuvad ja nõustavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid eesti keeles E-R 16.00-20.00, vene keeles T 16.00-20.00. Nõustamine on anonüümne. Helistada võib nii lapse kui ka enda murega – vanemate ja kooli töötajate vaimne tervis mõjutab ka laste heaolu. Kevadel töötab liin mai lõpuni ja alustab taas septembris. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
„Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent, kelle sulest ilmus hiljuti raamat „Tuttav või tundmatu? Näotuvastus psühholoogias ja õiguses“. Saates räägitakse lähemalt sellest, kuidas inimesed nägusid mäletavad, millised vead võivad selles protsessis tekkida ning kui tõsised tagajärjed võivad eksimusel olla nii õigussüsteemis kui igapäevaelus.Lisaks arutletakse, milline on tehnoloogia roll näotuvastuses ja kas masinad ületavad juba inimese loomuliku nägudemälu. Kristjan Kask jagab näiteid juhtumitest, kus näotuvastus on olnud võtmetähtsusega.Saates kuuleb ka teadusprojektist EdTech Talents ja kuidas see on seotud Kristjani teise uurimisteema – ülekuulamise psühholoogiaga. Ülekuulamisel on oluline küsida küsimusi, mis aitaksid tõsta vastuste täpsust. Juttu tuleb projekti raames arendatavast õpimängust, mille abil saab oma küsitlemisoskust treenida.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates “Ekspert eetris” on mitmekesisuse nädalal külas Tallinna Ülikooli vilistlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk, kellega vesteldakse sekkumise keerukusest ja väärtusest mitmekesises õpi- ja töökeskkonnas.Saates arutatakse, miks ei ole sekkumine ainult julguse küsimus, vaid sellega võivad kaasneda sisemised kahtlused, ebamugavustunne ja kogemused, mis muudavad otsustamise keeruliseks. Sekkumine ei pea alati olema suur ja formaalne – vahel piisab juba märkamisest ja tähelepanu juhtimisest. Millal aga tekib tunne, et äkki reageerid üle? Mis juhtub siis, kui inimene, kelle poole pöördutakse, vastab kõhklemise või umbusuga?Vestlus on osa 5.–11. maini kestvast ülikoolide ühisest mitmekesisuse nädalast, mis julgustab märkama ja tegutsema olukordades, kus keegi võib kogeda töökiusu, väärkohtlemist või ebavõrdset kohtlemist.Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ on külas Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor ja Ökoloogia Keskuse juhataja ning keskkonnaalgatuse veestik.info eestvedaja Jaanus Terasmaa, kes tutvustab harrastusteaduse võimalusi ja väärtust Eesti veekogude heaolu jälgimisel.Juttu tuleb sellest, kuidas iga huviline saab kaasa aidata Eesti veestiku seisundi jälgimisele. Näiteks fotona jäädvustamise või lihtsa kirjelduse kaudu, mis võimaldab ühiselt koguda olulist infot muutuste ja võimalike probleemide kohta.Lisaks tutvustatakse vabatahtlike veeseire veebikeskkonda veestik.info, mille kaudu saab oma tähelepanekuid jagada, ning selgitatakse, miks on selline kodanikualgatus Eesti veekogude seisundi parandamisel üha olulisem. Riik jõuab seirata ainult 3% järvedest ja 14% vooluveekogudest. Iga inimene saab lihtsa vaatluse abil andmete korjamisele kaasa aidata. Tänu sellele saavad teadlased uut infot, mis aitab veekogusid kaitsta ja ennetada probleeme, nagu näiteks veeökosüsteemide ja joogivee seisundi halvenemine, kliimamuutuste suurenev mõju ning kahanev elurikkus.26. aprillil toimub Eesti esimene vabatahtlike veeseirepäev. Rohkem infot leiab veestik.info ja Facebooki lehelt.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.