Läbikukkumise skeem on meie võrdlemisele üles ehitatud maailmas üks keskseid teemasid, mis kannab endas sisemist uskumust: „Ma ei ole piisav. Ma ei saa hakkama, teised on paremad/targemad/edukamad/ilusamad/huvitavamad/kompetentsemad“. Sageli on selle all lapsepõlve lugu, mis on täis kriitikat, võrdlemist, toetuse ja juhendamise puudumist või varajasi ebaõnnestumise kogemusi. Täiskasvanueas võib see viia väljakutsete vältimise või vastupidi – kurnava perfektsionismi ja ületöötamiseni. Selle skeemi keskmes on sügav häbi ja hirm paista ebapädevana isegi siis, kui välised saavutused on olemas. Uurime, kuidas läbikukkumise skeem meie valikuid, enesehinnangut ja suhteid mõjutab ning kuidas teraapias on võimalik seda mustrit samm-sammult tervendada, taastades usalduse iseenda võimekusse ja õiguse õppida, eksida ja kasvada. Saatekülalised on skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Liis Vahtra-Šmutov. Saatejuht Katrin Saali Saul.
Puudulikkuse ehk häbi skeem on justkui vana, pragunenud peegel, mis moonutab meie enesetunnet ja paneb uskuma, et meis on midagi “valesti” või et me pole armastust ja kuuluvust väärt. See on sisemine veendumus, mis võib väljenduda nii vaikses alaväärsuses kui lärmakas ülekompenseerimises, nii eemaldumises kui ületöötamises. Selles episoodis uurime, kuidas see skeem kujuneb — millised kogemused panevad lapse tundma, et ta peab olema parem, tubli, nähtamatu või laitmatu, et mitte kaotada armastust. Räägime ka sellest, kuidas puudulikkuse skeem mõjutab täiskasvanu elu: suhted, lähedus, enesekriitika, häbitunne, pidev võrdlemine ja hirm, et “kui mind päriselt nähakse, siis ma ei kõlba”. Vestluses toome sisse nii teooriat kui näiteid: kuidas inimesed alistuvad skeemile, kuidas nad selle vastu võitlevad ja kuidas nad seda väldivad. Ja mis kõige olulisem — kuidas saab hakata end kohtlema kaastundlikumalt, kuidas kasvatada Tervet Täiskasvanut enda sees ning õppida nägema iseennast mitte läbi häbi, vaid läbi reaalsuse, üldinimlikkuse ja kuulumise soovi. See episood on kutse märgata, kui tihti räägib meie sees vana hääl “sa pole piisav” ning kuidas sel hetkel ümber lülituda loomulikkusele, lahkusele ja tõele lähemale — sellele sisemisele teadmisele: "Ma olen väärt just sellisena, nagu olen".
Saatekülalised on superviseeritavad skeemiterapeudid Anni Kuusik ja Ann-Liis Ojaots. Saatejuht Katrin Saali Saul
Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta on muust maailmast justkui eraldi, teistest erinev, ei kuulu teiste sekka. Seda skeemi kujundab varane kogemus kõrvalejätmisest ja/või teistest mingil viisil erinev olemisest, näiteks kui inimene on kasvueas kogenud, et ta ei kuulu talle olulisse gruppi eakaaslaste seas või et teda ei võeta tema endana vastu tema enda peres. Sotsiaalse isoleerituse skeemiga kaasneb sotsiaalärevus ja raskesti talutavad üksilduse, kurbuse, eraldatuse ja häbi tunded. Nende tunnetega toime tulemiseks püütakse sageli teistega sobituda enda autentsuse arvelt või välditakse suhteid üleüldse – mistõttu sisemine eraldatuse tunne hoopiski süveneb. Kuidas sellise nõiaringiga toime tulla ja kas sellest saab ka terveneda, arutavad kliinilised psühholoogid, skeemiterapeudid Marika Paaver ja Inga Ignatieva.
Saatejuht Katrin Saali Saul
Hüljatuse ja ebastabiilsuse skeem on üks sügavamaid ja varasemaid skeeme, mis väljendub eelduses, et tähtsad suhted katkevad, ning sellest tulenevas pidevas mures hülgamise ees. Hüljatuse / ebastabiilsuse skeem tekib olukorras, kus kasvukeskkonnas on täitmata lapse vajadus stabiilsuse ja ennustatavuse järele (näiteks on last jäetud pikaks perioodiks üksi) või siis tekib see skeem kogetud kaotuste ja lahkuminekute tulemusena. Kuna hüljatuse skeemiga kaasneb raskesti talutav paanika ja meeleheite tunne, võib selle skeemiga toimetulemiseks tekkida mitmeid teiseseid skeeme ja hüljatuse tunne olla nende all peidus. Räägime taskuhäälingus lähemalt sellest, mis on selle tagajärjed täiskasvanueas ja mida nende tagajärgedega peale hakata. Saatekülalisteks on kliinilised psühholoogid, skeemiterapeudid Marika Paaver ja Inga Ignatieva.
Saatejuht Katrin Saali Saul
Saatesarja neljandas osas võtame vaatluse alla emotsionaalse ilmajäetuse skeemi. See on muster, mis kujuneb tavaliselt lapsepõlves, kui inimese olulised vajadused läheduse, mõistmise ja hoolimise järele jäävad täitmata. Selle kogemuse tagajärjel võib inimest hilisemas elus juhtida uskumus, et keegi temast päriselt ei hooli ja aru ei saa ning kõigega tuleb ise toime tulla, sest ta eeldab, et tema vajadus ja soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata.
Arutame, kuidas see skeem alguse võib saada, milliseid vajadusi see peegeldab, kuidas see meid täiskasvanuna mõjutab ning millised märgid sellele viitavad. Saatekülalised on kliiniline psühholoog ja superviseeritav skeemiterapeut Anni Kuusik ning psühholoog ja superviseeritav skeemiterapeut Margus Maksimov.
Saatejuht Katrin Saali Saul.
Kolmandas episoodis vaatleme skeemiteraapiat kui teraapialiiki lähemalt. Kuidas skeemiteraapia protsess laiemalt välja näeb ja mis seanssidel aset leiab? Kuidas see erineb teistest teraapialiikidest? Kuidas sünnivad muutused ning kui pika protsessiga arvestada?
Juttu tuleb ka aju närvivõrgustikest ja ennustusvigade tegemisest; skeemiteraapia tehnikatest: kujutlusharjutustest, tühja tooli tehnikast ja piiritletud vanemlikkusest.
Skeemiteraapia on targalt kokku pandud heast-paremast psühhoteraapias olemasolevast ja seepärast me seda fännamegi. Saatekülalised on skeemiterapeudid Triin-Ketlin Siska ja Kristi Esperk.
Saatejuht Katrin Saali Saul.
Skeemiteraapia taskuhäälingu teises osas teeme sissevaate skeemide mõjule igapäevaelus. Kui miski meenutab lapseea toksilist kogemust, siis käivitub skeem ja inimese kogu reaalsus muutub – see väljendub nii mõtlemises, tunnetes kui käitumises. Sellist reaalsuse muutumist nimetame olekuteks - näiteks sisemise kriitiku, sisemise lapse ja kaitseolekuteks. Sisemise kriitiku olek käivitab haavatava lapse oleku valusad emotsioonid ja nende tunnetega toimetulekuks käivituvad omakorda kaitseolekud. Viimased aga väljenduvad teiste jaoks arusaamatute käitumistena, sest skeem nende taga on nähtamatu. Olekute olemust avavadki käesolevas episoodis lühidalt skeemiterapeudid Marika Paaver ja Julia Laanemets. Järgmistest saadetes räägime neist süvitsi. Olge kuuldel!
Saatejuht Katrin Saali Saul.
Lapsepõlv on õppimise aeg. Tugevaimad seosed ajus tekivad emotsionaalseimate sündmuste korral. Kord loodud seosed talletuvad mälus. Kui laps kasvab turvalises ja piisavalt vabadust pakkuvas keskkonnas, kujuneb baasusaldus elu vastu ja eneseusk. Kui valdavaks on kurbus ja hirm, sest napib näiteks emotsionaalset hoolitsust või iseseisvuse võimaldamist, teeb laps sellest enda kohta negatiivsed järeldused. Selliseid üldistunud järeldusi, millega kaasnevad tugevad tunded, nimetame skeemideks.
Taskuhäälingu esimeses osas tutvustavad emotsionaalseid vajadusi ja nende täitmise või mittetäitmise mõju inimese psüühika arengule skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver.
Saatejuht Katrin Saali Saul.