Kirde-Aafrikas asuv Eritrea onturistide poolt pea avastamata paik ning just seetõttu on sinnapikalt soovinud reisida ka maailmarändur Talvis Lankots. Tänavutegi ta selle plaani teoks.
Talvis toonitab, et Eritreassereisimine pole nii lihtne, et ostad pileti, vormistad viisa jaavastad rõõmsameelselt riiki. Juba viisa saamine on paras kadalippning kui oled viimaks kohal, siis on su käimised väga piiratud.Ilma ametliku loata ei tohi isegi pealinnast välja sõita. Eritreadnimetatakse ka Aafrika Põhja-Koreaks.
Eritrea on üks maailma kõigevähemarenenud riike. Talvis oskab selle kohta näiteid tuua – takäis südalinna nooblis restoranis, kus polnud isegi jooksvat vett(koristajatädi kallas kannuga vett kätele); pangaautomaate poleolemas; internetti saamine on väga keeruline ningajakirjandusvabaduselt on see täitsa nimekirja lõpus. Juttu on kasõjaväemaksust, mis on kopsakad 40% palgast.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Kirglik rännuhuviline MartinPalmet ei leidnud endale õigel ajal reisikaaslast ning seegaotsustas minna reisile üksinda. Sedasi avastas ta, et niiviisi ringirännata ongi päris tore.
Saates jutustab ta üksindareisimisest nii Mehhikos, Hiinas, New Yorgis kui Soomes. Ta naljatab,et mitte keegi ei lähe ju üksinda Hiina – kuid just seepärasttahtiski tema seal täitsa üksinda rännata.
Martini jaoks on alati elamusedolnud tähtsamad kui raha. Martin tõdeb, et nii mõnigi ütleb, et1500 euro eest saaks näiteks uue diivani... aga tema ise eelistabiga kell selle summa reisimise peale kulutada.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Kunstnik Riina Õun sõitis tänavumööda maad Tallinnast Ateenasse ja tagasi, et osaleda sealseskunstiresidentuuris. Ta läbis kokku 18 riiki ning oli teel 135tundi.
Peamiselt liikles ta rongiga, kuidigal pool polnud rööbasteledasi liikumine võimalik. Enamikes läbitud riikides peatus ta kapisut kauem, et kaasata kohalikke oma kunstiprojekti. Selle loomisesosales üle 70 inimese ningkoos sailoodud üle 100 tikandi,mille Riinapani kokku lapiteki-laadseks teoseks.
Saates jutustab ta, kuidas tallebussi asemel eratakso järgisaadeti, õõvastavast momendist Montenegro mägedes, millisterahvustegata suhestus ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Mis siis, kui ostaks välismaaleteise kodu? Just nii tegid Kris Leinatamm-Sepp ja tema abikaasaKristo – juhuste kokkulangemisel on neil nüüd korter armsaskülakeses Itaalias. Kirsiks tordil on asjaolu, et vannitoast avanebvaade Como järvele. JaGeorge Clooney elamine asub ka sealsamas lähedal.
Ostetud korteroli vägagi taskukohase hinnaga. Kris teatab, et selle summa eestpoleks Vändras isegi välipeldikut saanud... Loomulikult vajabkorter renoveerimist ning seda on nad ka mitme aasta jooksul tasapisiteinud. Aga nad ei kiirusta, sest naudivad protsessi.
Saates jutustab Kris, kuidas leidaItaalias sobiv kodu, mis makse tuleb alaliselt maksta, avatudkeldrite festivalist, kohalike hulkaintegreerumisest ja palju enamgi.
Kui aga uurida Krisilt, kasItaaliasse teise koju sõitmine liiga ajamahukas ei ole, siis sellegata ei nõustu. Tema sõnul sõidaks näiteks Hiiumaal asuvassesuvilasse kauem.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Mis siis, kui koliks õige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarändur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tüdruksõber sai sinnamaile tööpakkumise.
Entusiasmi ei jagunud üleliiakauaks, sest pärast kahte nädalat Cristo naasis. Ta tunnistab, ettundis end Saudi Araabias kui teiselt planeedilt saabunud tulnukas.Lisaks polnud linnades suurt midagi teha – välismaalasi ei näinudta kogu perioodi jooksul üldse ning tänavad olid suure osa ajastkohalikest täiesti tühjad. „Nagu maailm oleks lõppenud,”kommenteerib Cristo. Miks see nii oli, ta ka kuulajatele selgitab.
Saates on juttu rangetestreeglitest keha katmisel, rikka Saudi Araabia futuristlikestprojektidest-ideedest, elamispinna otsimisest, Cristo tüdruksõbratööst, mil moel välismaalast vastu võeti ning loomulikult naisteõigustest ja kirjutamata reeglitest. Muide, Saudi Araabias saidnaised autode juhtimisõiguse alles 2018. aastal, kuid juba võibsuurlinnades näha ka naissoost Bolti taksojuhte.
Laiemalt avati Saudi Araabia piirid2019. aastal, enne seda tavaline turist riiki ei pääsenud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Tänase saate külaline SusannaVeevo tunnistab, et Türgi võttis teda väga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvõtt hääbuma, justkui ütleksid kohalikud:aitab küll, mine koju.
Tänavu raamatu „Minu Türgi”avaldanud Susanna Veevo tudeeris Istanbuli ülikoolis. Ühelt pooltviisid õpingud teda ülikonservatiivsesse islamiinstituuti jateisalt üliliberaalsesse rahvusvaheliste suhete instituuti. Selleskonservatiivses instituudis polnud tal näiteks lubatud poistegasuhelda ning ta pidi jälgima väga oma riietust. Susanna meenutablõbusalt esimest koolipäeva – ta saabus põlvini lehviva seeliku,paljaste õlgade ja lahtiste juustega, olles nagu kummitus teistekeskel.
Veel on juttu soost tingitudmõrvadest, kuidas naine on alati mõne mehe omand, et türklasedaustavad kohalikke naisi rohkem kui välismaalasi ja palju veel.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Emily-Hestia Palmet otsustas üheskoos abikaasa Martiniga, et lähevadoma kolmekuuse tütre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sõitnud kuiTallinnast Tartusse.
Kogu teekonna jooksul lähtuti eelkõige pisikese Hera huvidest.Regulaarselt tehti pause, mille jooksul sai ta ennast sirutada ja kakaisus olla. Keerulisematel perioodidel tuli neil aga lausa iga 15minuti tagant peatusi teha.
Veel tuleb saates jutuks, millist eeltööd tuli taolise reisi jaoksteha, kuidas see kõik on riiklike vaktsiinidega kooskõlas,veinimõisate külastusest, kakaplahvatusest nooblis restoranis,kuidas jäädi lapsega hotelli ukse taha ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Petuskeemid on kõikjal –milliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarändur ja ettevõtja Andre Põlm?
Hiljuti raamatu „Minu Brasiilia”avaldanud Andre oskab jutustada kõige enam lugusid just Brasiiliast,kus ta ka 3,5 aastat elas. Andre käivitas seal idufirmat, millekontor asus täpselt favela kõrval... näiteks meenutab ta korda,kui pidi kontorist põgenema, sest algas tulistamine. Tema sõnul onselline tulevahetus kõige ohtlikum, sest iial ei tea, kuhu võibjuhuslik kuul sattuda.
Kuigi saates on peamiselt juttu Riode Janeiro kuritegelikust maailmast, siis üldiselt on Andreveendumusel, et Rio on maailma kõige kaunim suurlinn. Temal õnnestuska vargustest pääseda... ainsana on Andre Rios ilma jäänud omaplätudest!
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Merike Villard armus Jaapanisse esimesest silmapilgust ning on nüüdseks kolinud tõusva päikese maale elama.
Merikese kodu asub Shikokul – Jaapani väikesaarel, mis on turistide poolt üsna vähe külastatud.Merike töötab Tosa linna linnavalitsuses ning sealsesse ametisse sattumine oli tema sõnul küll juhuste kokkulangemine. Seda enam, et Jaapanisse kolides oskas ta vaid üksikuid jaapanikeelseid viisakusväljendeid ning kohalikud kuigi palju inglise keelt ei kõnele.
Saates on juttu asjadest, mis panevad jaapanlasi eurooplaste osas kulmu kergitama, ebasoositud tätoveeringutest (ja nende seosest maffiaga) ning kuidas Merike omatööd fännab.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Millal viimati Leedus käisid? Nüüd on ideaalne hetk – sest Klaipedas, Palangal ja Nidas on veel septembrikuuski mõnusalt suvine ilm.
Tänase saate külaline Thea Karin annab nõu, milliseid muuseume külastada (piletid on ka tema sõnul üliodavad), mil moel sinna liikuda, mis restorane külastada ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Unistused tuleb teoks teha – just nii usub saatekülaline Liis Vaksmann. Seetõttu otsustas ta sel suvel astuda vastu hirmudele ning minna ihuüksinda Rootsi ja Norra tsiklitripile. Kilomeetreid kogunes ligi 4000.
Liis tunnistab, et mõtiskles isegi reisi alguspäeval, kas ikka annab aru, millesse end segab. Reis oli kokkuvõttes siiski vinge, kuid kõige suuremat meelehärmi tegi kehvilm – pidevalt sadas vihma ning temperatuur püsis 10 kraadi juures.
Liis jutustab saates, kuidas oli poolteist ööd tormivangis, milliseid paiku külastas, kohalike üllatavast lahkusest ning Norra hinnaklassist (mis on juba võrreldav Eestiga).
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Luksuskinnisvara arendajana tegutsev Karl Urbanik nendib, et eestlased on viimasel ajal üsna palju tundnud huvi Balile kinnisvara soetamise üle.
Alustuseks täpsustab Karl terminit „luksuskinnisvara”.Tegemist pole luksuskinnisvaraga Eesti võtmes – pigem on see Bali mõistes tavapärasest tunduvalt kvaliteetsemalt ehitatud elamud, mis on meeltmööda ka kõrgete standarditega eurooplastele.
Saates tuleb juttu erinevate elamute hindadest, mis klausliga saavad välismaalased Balil kinnisvara omada, ostmisega seotud maksudest, millisesse kanti tasub kinnisvara osta ning kuidas toimuks välja rentimisel edasine haldusprotsess.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Moldova valitsuse nõustamine digitaalse ühiskonna rakenduskava koostamisel – just see oli tänase saatekülalise Cristo Pajusti tööülesannetes alles mõnda aega tagasi.
Juttu tuleb sealsest korruptsioonist, uuendustele vastu töötavatest ametnikest, Moldovast kui Euroopa peidetud pärlist ning loomulikult Transnistriast. Juba kolm aastakümmet Moldova pealinna lähistel püsinud tunnustamata riik Transnistria on justkui ajamasin – sealon Lenini kujud, elatakse nostalgiamullis ning olemas on omamänguraha...
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Mis on Ungarist saamas? Peaministri Viktor Orbani eestvedamisel liigub riik aina lähemale Venemaale ningsealjuures surutakse inimesi alla ja ahistatakse. Ungaris elanud Lea Kreinin tunnistab, et kahjuks pole sealmail enam juttu euroopalikust demokraatiast. See on ka põhjus, miks paljud noored on sealt ära kolinud.
Lea, kes andis hiljuti välja raamatu „Minu Ungari”, jutustab saates näiteks kohalike veidrast ohvrimentaliteedist, naeruväärsest bürokraatiast, kerjusturismist ning pealinnast, kus on koos klantspilt ja koerasitt.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Tänase saate külaline on kõige noorem läbi aegade – 14aastane Tristan Paris on vaatamata noorele eale nii elanud välismaal kui ka saanud juba üksinda ringi rännata.
Tristanile meeldivad hirmsasti rongid, mistõttu ta ka nendegameeleldi reisib. Saates tuleb juttu sellest, kuidas ta üksindaBrüsselisse lendas ning Praha peal ringi vaatas, Poola „needusest”, enesekindlusest ja keeleoskusest ning mida tema vanemad kõigest sellest arvavad.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Planeerides sellesuvist puhkust, miks mitte valida kaunis Malta saar? Kahe tütre isa Kaur Treimann kinnitab, et perepuhkuseks on see ideaalne.
Treimannide pere armastab enamasti haagisega reisida, kuid eelmisel suvel polnud see võimalik. Niisiis otsustati minna avastama mõnda kohta, kuhu haagisega ei pääseks – valituks sai Malta, paljuski seetõttu, et sinna saab otse Tallinnast lennata.
Saates annab Kaur nõu, kuidas lastele meelelahutust pakkuda, milliseid randu ja paiku külastada ning samuti jagab nipi, kuidas õnnestus keset tipphooaega mõistlikuhinnaga majutus leida.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Silver Paling meenutab oma esmakordset kohtumist Hawaiiga – teda tabas ehmatus, etameeriklased on paradiisisaare ära rikkunud.
Siiski leidis ta saare võlu üles ning oskab soovitada erilisi kohti, mida saarestikus külastada.
Saates on juttu esialgsest mitteametlikust töötamisest ja hilisemast töökohast (mis oli küll ametlik, kuid mille ta viisasponsori ees maha salgas), kuidas 13 inimest kahetoalisse korterisse ära mahtusid, et hawaiilased on vaatamata kõvale kestale väga soojad (kuigi neil on ilmselt auto tagaistmel kurikas vedelemas) ja palju muud.
Hiljuti ilmus Silveril ka raamat „Minu Hawaii”.Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Kuidas oleks, kui paneks lapse mõneks ajaks koduõppele ja läheks Aafrikasse? Just seda Tarieli ja Olivia Lipartia tegidki.
Tarieli ja Olivia on „Järgmise peatuse” podcastis teist korda – pisut üle kahe aasta tagasi jutustasid nad, kuidas müüsid oma Eesti kodu maha ja alustasid alalist reisimist. Nüüd on elu neid pisut paiksemaks sundinud, sest tütar Mika käib esimeses klassis. Siiski, tunnistavad nad, sai kool valitud selle järgi, et ajutine kaugõpe oleks lubatud.
Niisiis lendas pere tänavu talvel kaheks kuuks Keeniasse. Saates on juttu elust ühe maailma suurima aguli läheduses, mida õpib laps reisides (aga koolis mitte), mis oli koduõppe juures kõige keerulisem ja kuidas see üldse toimis, mis lapsele ei meeldinud, mis tunne on vaadata tänavalapsi (kui enda tütar on nii hoitud) ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Sõjablogija Artur Rehi on kaheksa Ukraina missiooni jooksul viinud sealsetele üksustele 800 000 euro väärtuses ülivajalikku abi. Saates kõneleb Artur esimesest korrast, kui ta sattus raketirünnaku alla ja kui valesti ta reageeris, miks ööbiti Kiievis enamasti kõrghoones, kõige ohtlikumatest sihtkohtadest, miks kiievlased enam pommivarjenditesse ei torma, kui palju nüüdisajal turism toimib ja kes Ukrainassereisivad, miks Ukrainas alati nii palju alkoholi tarbiti ja paljumuud. Lisaks on juttu koostööst Ukraina salajasimate üksustega ning kaitseministeeriumi luure peadirektoraadiga.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Arturil ilmus hiljuti raamat „8 missiooni Ukrainas”.
Euroopa jõgede kruiisilaeval töötanud Risto Veskioja viib meid oma juttudega sealsesse põnevasse maailma.
Risto asus tööle kruiisilaeva a la carte restorani, omamata mingitki kogemust restoranitööst. Saates räägib ta jõekruiiside ootamatult (?) kallitest hindadest, kui keeruline on kaks kuud järjest laeval töötada, mil määral tekib kolleegidega konflikte, kuidas kruiisilaevale tööle pääseda ja palju muud.
„Selleks, et laeval töötada, pead olema hull või kogu aeg purjus,” meenutab Risto ühe pikka aega laeval töötanud tuttava sõnu.
Vestlust juhib Liina Kohlmann