Kui empaatiat ei ole või seda on liiga vähe, pole hästi. Aga liiga palju teda olla ei saa. Kui empaatia muutub kurnavaks, siis järelikult on piirid paigast ära. Räägime, kuidas hoida empaatia selgepiirilisena, ühendavana ja tõeliselt mõjusana.
Olla ehe ei tähenda, et vastutus kaob. See tähendab, et julgen olla mina – ja võtta vastutuse oma mõju eest. Räägime, kuidas luua meeskondades ruumi aususele ja ehedale tegutsemisele, ka siis kui teemad on ebamugavad.
Järgmine juhtimismaailma moesõna - haavatavus. Mida see tegelikult tähendab ja mida kindlasti mitte? Räägime sellest, kuidas haavatavus on seotud usalduse, piiride ja mõtestatud juhtimisotsustega. Ning miks on oluline, et haavatavus ei muutuks emotsionaalseks väljaelamiseks.
Eelmises episoodis lammutasime psühholoogilise turvalisusega seotud müüte – nüüd on aeg hakata ehitama. Kui sa oled väsinud pealiskaudsest meeskonnatunde tekitamisest, mis tegelikult pingeid ei lahenda, siis see episood on sinu jaoks.
Mida psühholoogiline turvalisus tegelikult tähendab ja millised väärarusaamad seda varjutavad? Vaatame selle kontseptsiooni juuri (Rogers, Schein, Bennis, t-group’id) ning toome välja levinud lõksud ja eksiarvamused.
Kas sinu otsuseid juhib sisemine veendumus või pidev vajadus teistele meeldida? Kuidas välistele eeskujudele või heakskiidule tuginemine mõjutab meie võimet olla keerulistes suhtlemisolukordades rahulik ja selge peaga. Kuidas järjest enam populaarsust koguv AI mõjutab päris-mina ja pseudo-mina?
Kuigi isegi meile diagnoosimise eest palka ei maksta (ikka tulemuste eest!), on see ometi kulutulena leviv tegevus.
Kes on inimesed, kes tõenäoliselt selle sildi külge saavad? Ja veel tähtsam - miks see silt mõnikord kleebitakse?
Paljudele üllatuseks “Ära nii tee” ei olegi adekvaatne piiride seadmine. Aga mis siis on? Ja kuidas see kõik on seotud läbipõlemisega.
Piirid ei ole ainult “ei” ütlemine. Uurime seekord piire mitte indiviidi, vaid süsteemi vaatenurgast. Räägime sellest, kuidas peredes ja organisatsioonides kujunevad allsüsteemid ning kuidas piirid nende vahel määravad, kui hästi suudetakse koos toimida.
Kujuta ette, et juhina räägid sama vestlust nädalast nädalasse – lootuses, et seekord jõuate teise tulemuseni. Aga ikka kordub sama: pettumus, kaitsepositsioon, vaikne vastupanu. Jagame, kuidas sisu tasandilt protsessi tasandile liikumine aitab kinnijäänud vestlustest edasi liikuda. Kui soovid need oskuseid teadlikult arendada, siis vaata https://killumets.ee/koolitused/rasked-vestlused-edasijoudnutele/
Igas suhtluses on kaks tasandit. Kui piirduda ainult ühel tasandil vestlemisega, siis on see nagu gaasi andmine ilma käiku vahetamata – mootor jääb undama, aga edasiliikumist ei toimu. Uurime, kuidas targalt käiku vahetada, et saaks kiiremini edasi liikuda!
Nii käis Lutsu "Suves" talu üleandmine Tootsile. Seekordses episoodis arutame koos Mihkel Tammoga neid nüansse, mis kaasnevad pereäri üleandmisega järgmisele põlvkonnale. Kuidas see käib, kui asutaja on kogu eluenergia ärisse suunanud ja järeltulija pole vanemat suurt näinudki? Mis saab siis, kui äri üleandmisega venitatakse või kui järeltulev põlvkond tahab suuri muutusi teha…
Seekord on meil külas Mihkel Tammo ja räägime pereettevõtetest, kus põimuvad peresüsteemid ja juhtimissüsteemid, mistõttu rollid võivad kergesti sassi minna. Kuidas hoida tasakaalu äriliste ja isiklike suhete vahel, vältida konflikte ning tagada nii ettevõtte kui ka perekonna harmooniline toimimine?
Juba Piiblisse on sisse kirjutatud õdede-vendade sünnijärjekorra sümboolne lugu. Seda uurime seekord meiegi - kuidas sünnijärjekord ja meie sugu kujundab seda, kuidas õed-vennad nii täiendavad teineteist kui ka konkureerivad omavahel?
Ikka selle rõhuasetusega, et need mustrid ei ole vääramatult ette määratud, ka mitte head ega halvad, vaid on süsteemiliikmete endi teha, kuidas kasutatakse süsteemi poolt pakutavaid eeliseid ja piiranguid.
Suhted õdede-vendadega kujundavad meid ja meie teisi olulisi suhteid rohkem, kui arvata oskame. Selles episoodis uurime, miks need varajased sidemed on olulised ning kuidas kogemus õdede-vendadega kandub edasi meie täiskasvanusuhetesse.
Vaatasime tagasi möödunud aastale ja oma isiklikele õppimistele. Ja kuskohast need õppimised ikka tulevad, kui mitte omaenda ämbritest ja kännu taha kinni jäämistest - neist räägime ka.
Räägime, kuidas vastandamisest välja tulla. Ning selle asemel polaarsused hoopis tasakaalus tööle panna. Alustuseks - unustage ära sõna “versus” ning asendage see sõnaga “JA”. Nõudlik JA hooliv. Hingan sisse JA hingan välja. See JA teine.
Elari mainitud lisamaterjali saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood-18/
Kas olulisem on sissehingamine või väljahingamine? Tobe küsimus, eks! Sest üks ilma teiseta ei saa, nad käivad koos, paaris. Täpselt sama vale on küsimus, kas hoolivus on parem kui nõudlikkus. Nad on polaarsused ja mõlemat on vaja, eesmärk on tasakaal.
Distantsiteema-jätkuepisoodis vaatleme, kuidas saab organisatsioonis liigse läheduse kõrvaltoimeks olla liigne kaugus ning kuidas armuafäärid selle teemaga haakuvad. Ning mis vormi võtab distants, kui emotsiooni intensiivsus enam jõukohane pole.