Enamasti räägitakse kaalust kui tervisemurest, aga ülekaaluga seotud kulud on mõõdetavad ka rahas. Mis on ülekaalu hind, selgitavad saates „Kaalujutud“ Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile ning perearst ja Confido tervisekeskuse kliiniline juht Marko Ölluk.Ülekaaluga seotud otsesed kulud Eesti tervishoiusüsteemile ulatuvad vähemalt 125 miljoni euroni aastas. Rainer Reile toob välja, et lisaks ülekaaluga seotud ravikuludele ja haigushüvitistele jääb maksumaksjate kanda ka liikumisvaegusest tingitud kulud ehk veel 23 miljonit eurot aastas. Kuula saatest, milliste ülekaaluga seotud haiguste ravist kulud peamiselt koosnevad.Vaata lisaks: minukaal.ee

Räägime saates avameelselt kaalutõusu, elustiilimuutuste, kaalulangetusravimite ja ühiskondlike hoiakute teemal.Toiduajakirjanik Martin Hanson räägib Kaalujuttude saates, mida tähendab aastaid üritada kehakaalu kontrolli alla saada ja üha uuesti ebaõnnestuda. Järveotsa Perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen leiab, et perearstil on kaaluprobleemidega inimese toetamisel oluline roll, sest mitmed tõsised terviseprobleemid on otseselt kaaluga seotud ja neid on võimalik ennetada.Dr Ingerainen toob välja, et alati ei ole patsiendile lihtne öelda, et ta peaks oma kaaluga tegelema, sest teema on tundlik. „Neid, kes jõuavad arsti juurde teemaga, et oleks vaja tuge kaalu kontrolli alla saamiseks, pole palju. Tullakse hoopis sellepärast, et kaalust tingitud haiguste tõttu on abi vaja. Inimene tuleb liigesevalu, unetuse, väsimusega – ja alles siis jõuame kaaluni. Aga hea oleks, kui hakkaksime kaaluga tööle juba siis, kui tervisemuresid veel pole.“„Minule soovitas arst ravimeid, aga tuleb teada, et ükski ravim ei tööta vaakumis. Kui sa loodad ainult ravimile ega muuda liikumis- ja toitumisharjumusi, jääd hapraks,“ ütleb Martin otsekoheselt.Kuula saatest, milline oli Martini kaalulangetusteekond, mis takistused kipuvad sel rajal olema ja kuidas saab perearst ülekaaluga kimpus olevale inimesele toeks olla.Vaata ka veebilehte minukaal.ee ja kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või oma kogemust jagada, siis ootame kirju aadressil kaalujutud@delfi.ee.

Kas kehakaal on tahtejõu küsimus või hoopis geenidega kaasa antud? Miks on mõnel inimesel lihtne normaalkaalu hoida, teisel aga näib pingutustest hoolimata kaal justkui iseenesest tõusvat? Geeniteadlane tõdeb, et osadel eestlastel on tõesti geenikombinatsioon, mille korral on raske söömisega piiri pidada. Saate „Kaalujutud“ külalisteks on geeniteadlane ja psühholoog Uku Vainik ning oma kaalulangetuslugu jagav Rita Veskimeister. Saatekülalised jagavad teaduslikke avastusi ja toovad elulisi näiteid sellest, mis kehakaalu mõjutavad ja kuidas tervisliku kaalu poole liikuda.Kuula saadet ja vaata ka veebilehte minukaal.ee ja kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või jagada oma kogemust, siis ootame kirju aadressil kaalujutud@delfi.ee.

Ehkki ülekaal on väga paljude meeste terviseprobleemide algpõhjuseks, jõuavad mehed arsti juurde sageli alles siis, kui olukord on juba päris tõsine.„Kaalujuttude“ saates on seekord kehakaalust ja tervisest rääkimas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meestearst dr Kristjan Pomm ja ettevõtja Aivar Kuusk, kes jagab ausalt, kuidas 60 kilo kaotamine tema elu muutis.Mees! Kui sinagi kuulud nende hulka, kel kilosid vöökoha ümber rohkem kui võiks, siis kuula „Kaalujuttude“ saadet ja saa teada, miks võiks juba homme tervislikumalt elama hakata. Kui sind muud argumendid ei kõneta, siis oma seksuaaltervise huvides võiksid ikka alla võtta.

Kaaluprobleeme nähakse sageli tahtejõu puudusena, kuigi tegelikult on rasvumine keeruline krooniline haigus. Miks peetakse paksu inimest automaatselt laisaks? Kuidas mõjutab see enesehinnangut? Ja kas huumor aitab rasketel hetkedel toime tulla?Uues taskuhäälingus „Kaalujutud“ räägime kehakaalust nii, nagu sellest tegelikult rääkima peaks – avatult ja tõenduspõhiselt. Avasaates võtame fookusesse kehakaalu ja vaimse tervise seosed.Stuudios on kaalupsühholoog Kari Kuulman, kes selgitab, miks kaaluteemad inimestes tugevaid emotsioone esile kutsuvad ja häbitunnet tekitavad.Saates räägib avameelselt oma kogemustest koomik Aleksandr Popov, kelle värske stand-up „Stigmast Sigmaks“ käsitleb kehakaaluga seotud hoiakuid: „Algas asi sellest, kui üks arstitädi vaatas mind ja ütles: „Sa oled rasvane.“ Ja siis ma mõtlesin, et noh, ju siis olen jah.“kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või jagada oma kogemust, siis ootame kirju aadressil kaalujutud@delfi.ee.