Ehkki nii Eestis, Euroopas kui ookeani taga arutatakse rohemuutuse edasist ambitsiooni ja suunda, siis taastuvenergiaettevõtte Vindr kaasasutaja ja juht Marko Viidingu sõnul sellelt teelt enam ei väära, sest see tasub ära. "Turg paneb asja paika," rääkis ta saates “Juhtides tulevikku”. Siiski on ärimudelite muutumisel teel rida takistusi, nii poliitilistel kui ühiskondlikel põhjustel. Kuidas arvestada poliitilise riskiga, kuidas inimesed muutustega kaasa tõmmata ja miks turumandus rohepöörde ära aitab teha ning paljust muust tuleb juttu juba saates. Saade valmis Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkusuudiste koostöös. Saatejuht on Rivo Sarapik Fotol: Vindr kaasasutaja ja juht Marko Viiding (foto autor: Rivo Sarapik)

Meie ainuke võimalus edasi liikuda on konkurentsivõimet ja ambitsioonikust tõsta, ütles Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe saates „Fookuses: tark tööstus“. Konkurss „Aasta tehas 2026“ on värskelt jälle hoo sisse saanud ja selle valguses on saates külas kaks žürii liiget: Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe ja Leanesti juht Marko Saviauk. Saates räägime Eesti tööstuse olukorrast, peamistest trendidest automatiseerimises ja digitaliseerimises, aga ka näiteks riskidest, millest üks suurimaid on aina kasvav küberrünnakute hulk. Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe tõdes, et finantseerides pank ettevõtjalt otseselt ei küsi, kui suur hulk protsessidest on automatiseeritud või digitaliseeritud, kuid see on miski, mida kindlasti jälgitakse. „Seal kipub olema oluline seos: nimelt ettevõtted, mis on keskmisest rohkem automatiseeritud ja digitaliseeritud, on parema kasumlikkusega ja seeläbi kõrgema konkurentsivõimega,“ lisas ta. Leanesti juht Marko Saviauk tõdes, et ka konkursil otsitakse etteõtteid, kus lahendused on toonud suuremat efekti. „Neid ettevõtteid, kes on teinud tõsiseid protsessiparandusi ja viinud ennast järgmisele tasemele, on hämmastavalt palju. Eestis tegelikult on efektiivseid ettevõtteid,“ tõdes ta. Siiski märkis Saviauk, et kõikide uuendustega pole kõik valmis kaasa minema, sest tööstusettevõtted on pragmaatilised ja loevad raha. „Kõik uuendused peavad ära tasuma. Nad vaatavad rahanumbritele otsa, enne kui investeerimisotsuse teevad,“ sõnas Saviauk. Raul Kirsimäe tajub, et ambitsioonikust panustada väärtusahelas ülespoole liikumisele ja tootearendusele võiks olla praegusest rohkem. „Väga keerulised aastad – ka nõudluse mõttes – on selja taga. Meie iga-aastane uuring on näidanud, et tootearendusse tehtavad investeeringud on langenud – ettevõtete fookus on lihtsalt olnud muudel asjadel: et teha korda oma tarneahel, toote hind kontrolli all hoida või uutele turgudele sisendeda,“ selgitas Kirsimäe. „Meil ei ole tegelikult palju valikuid. Meie tööjõukulu on täna kõrgem, kui Lätis, Leedus või Poolas, põhimõtteliselt ainuke võimalus edasi liikuda on konkurentsivõimet tõsta.“ Marko Saviauk tõdes, et samas on Eestis ka palju näited, kuidas omatoodetega on jõutud ka läbimurdeni. „Selle pinnalt on hea kasvada ja uusi tooteid turule tuua – edulugusid on samuti tegelikult Eestis palju,“ sõnas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Raul Kirsimäe ja Marko Saviauk. Foto: Harro Puusild

Kuidas kohaneda põlvkondade erinevate ootustega, hoida inimesi vaimselt tugevana ja lubada neil olla päriselt nemad ise? Saates “Minu karjäär” selgitab Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja, miks autentsus vajab piire, miks "tööpere“ võib olla eksitav mõiste ning kuidas nooremad töötajad toovad organisatsioonidesse värske tuule, mis sunnib ka juhte oma tööviisi uuendama. Viiroja sõnul on nende ettevõtte kultuuris kaks kõige olulisemat sõna inimlikkus ja hoolivus. „Me värbame väärtuspõhiselt. Meil töötavad inimesed, kes on päriselt hoolivad, inimlikud ja sealjuures ka vastutustundlikud,“ ütleb ta. Tööpere terminist rääkides ütleb Viiroja, et sõna pere küll kõlab soojalt ja hoolivalt, kuid töökeskkonnas võib see olla eksitav. „Pere on suhe, kus armastus ja kuuluvus on tingimusteta. Tööl tuleme aga kokku täiskasvanutena. Siin on kokkulepped, eesmärgid ja vastutus. Hooliv töökultuur ei tähenda, et me oleme pere, vaid et meil on selged rollid ja piirid. Just piirid loovad turvalisuse. Kui organisatsioon end tööpereks nimetab, tuleks selgitada, et me oleme partnerid, mitte vanemad ja lapsed, ja igaüks vastutab enda eest.“ Noorte põlvkond: otsekohene, hooliv, aga väga nõudlik Saates räägib Viiroja ka sellest, kuidas noored töötajad on muutmas nii ootusi kui juhtimisstiile. „Ma olen väga suur noorte põlvkondade fänn,“ tunnistab ta. „Nemad aitavad meil muuta organisatsioonikultuuri selliseks, mida tulevikus vaja on.“ Kuidas hoida vaimset heaolu muutlikus töökeskkonnas, miks regulaarne üks-ühele vestluste kultuur Tele2-s nii hästi toimib ning millised väikesed, aga praktilised harjumused aitavad inimestel oma energiat ja piire hoida - ka nendel teemadel peatutakse seekordses saates "Minu karjäär". Saadet juhib Sigrid Hiis Fotol: Helena Viiroja (foto autor: Sigrid Hiis)

Rändame ajas tuhat kuni paar tuhat aastat tagasi. Uurime vanade eestlaste orjapidamist ja siin valitsenud "kuningate" sõdu üksteisega, muistsete eestlaste pühamuid, äri kaugete naabritega ja muinaslinnuseid. Stuudios on ajaloolane Risto-Pearu Koovit, kelle sulest ilmus äsja raamat "Eesti linnused ja nende aeg". Räägime paljudest põnevatest hüpoteesidest, mida autor raamatus esitab ja mille üle ta arutleb, samuti uutest avastustest ja seisukohtadest, mis on meie arusaamu Eesti muinasajaloo kohta oluliselt muutnud. Saatejuhid on ajakirja Imeline Ajalugu toimetaja Alo Lõhmus ja vastutav väljaandja Rain Väät. Pildil Risto-Pearu Koovit.

Sisuturundussaates “Ambitsioon” räägime Omniva juhi Martti Kuldmaga muutuste juhtimisest suures organisatsioonis. Saate alateema on "miks muutus teeb haiget, aga stagnatsioon tapab” ja kuidas Omniva liigub start-up’ilikuma mõtteviisi suunas. “Posti igapäevase kommunikatsioonikanali roll on kadumas – 15 aastat tagasi liikus võrgus ~40 miljonit saadetist, täna ~40 miljonit pakki; eraisikud saadavad aastas alla poole miljoni kirja,” ütles Kuldma. Kuldma võrdles ka juhi rolli eraettevõttes ja riigiettevõttes. Riigiettevõtte juhtimise väljakutse sõnastab Kuldma nii: “Lisaks sellele, et minu tegevus ja otsused peavad olema õiged, peavad need ka näima õiged.” Kuldma kirjeldas, kuidas Omniva ehitab teenuseid, viib kirja- ja pakilogistika samasse ökosüsteemi ning toob automaadid inimestele lähemale. Saatejuhid on Andres Haavel Empowerment Estoniast ja Hando Sinisalu. Fotol Omniva juht Martti Kuldma. Allikas: Omniva

Saates „Töö ja palk“ arutasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp teemasid, mis kujundavad Eesti tööturu lähiaastate nägu: paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafiline surve. Värskelt vastu võetud paindliku tööaja kokkulepe oli saate esimene fookus. Stuudiokülaliste hinnangul võib uus lahendus tuua tööturule tagasi osalise koormusega töötajaid ja vähendada halli ala, kuid nõuab tööandjatelt kvaliteetset planeerimist. Ametiühingute kriitikale vastates rõhutati, et paindlikkus ei tähenda automaatselt ebakindlust. Edasi liikus arutelu Eesti tööturu keerulisele hetkeolukorrale. Tööjõupuudus pidurdab juba täna ettevõtete kasvu ning kui trend jätkub, võib mõju majandusele olla märkimisväärne. Saates toodi välja ka tõsiasi, et üle 20 000 Eesti noore on täielikult tööturust eemal – probleem, mis süvendab demograafilist survet ja tekitab küsimuse, kui palju suudab riik olukorda üldse mõjutada. Saate teises pooles keskenduti võimalikele lahendustele: kuidas uued töövormid, paindlikum töökorraldus, tehnoloogia areng ja töötajate ümberõpe võiksid aidata tööjõupuudust leevendada. Samuti peatuti välisspetsialistide rollil ning vajadusel hoida kohaliku tööturu tasakaalu. Saate lõpetuseks rõhutasid külalised, et tööjõukriis ei lahene iseenesest – vaja on kiireid ja läbimõeldud samme nii riigi kui ettevõtete tasandil. Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Personaliuudiste juht Helen Roots ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates on luubi all automaksu mõju, klientide uued harjumused ja pankade finantseerimispoliitikad. Peugeot Baltikumi tootejuht Randel Schütz avab, kuidas muutuvad autode tehnoloogiad ning kuhu liigub autonduse elektrifitseerimine. SEB liisingu juht Rein Karofeld selgitab, miks pangad eelistavad hübriide, miks elektriautod vajavad toetusi ja mida peaks ostja enne liisingule alla kirjutamist kindlasti läbi mõtlema. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto: (vasakult) Peugeot Baltikumi tootejuht Randel Schütz ja SEB liisingu juht Rein Karofeld. Foto autor: Lauri Toomsalu

Teise ringi kauba kiire kasv ja täpsemalt sihitud pakkumised kujundavad e‑kaubanduse uut konkurentsiolukorda. Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski sõnul on kvaliteet, nutikas andmekasutus ja paindlik teenindus saanud hinnavõrdlusest olulisemaks, sest turul võidab see, kes suudab ostjale pakkuda personaalselt sobivat lahendust kogu ostuteekonna vältel. E‑kaubandus on pandeemiajärgsest hüplikust kasvust liikunud stabiilsemaks, kuid sisult üha keerukamaks valdkonnaks. Põhiküsimus on, mille alusel e‑poed tulevikus eristuvad ning millised arengud hakkavad kujundama turu konkurentsivõimet. Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski selgitab, miks kvaliteet, teenindus ja spetsialiseerumine on saanud hinnasõjast olulisemaks ning kuidas teise ringi kaup, personaliseerimine ja AI‑põhine klienditeenindus nihutavad ostukäitumist. Saates tuleb juttu ka ülereguleerimisest, mille mõju ulatub nii tootekirjeldustest pakendiaruandluseni, ning sellest, kuidas e‑kauplejad püüavad seadusloojatele oma häält kuuldavaks teha. Vaatame lähemalt makseviiside muutust, eriti kaardimaksete ja Apple Pay kiiret kasvu ning tarneootuste kasvanud pinget, kus kliendi soov „kohe kätte“ kujundab kaupmeeste tööprotsesse. Lisaks räägime omnichannel-müügist, tagastuste tegelikust mahust ning sellest, miks kliendikogemus, läbipaistev info ja turvalisus jäävad ka 2025. aastal e‑kaubanduse võtmeküsimusteks. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Fotol: Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Investeerimis- ja arvepettused arenevad kiiresti ning nende taga olevad kuritegelikud grupid kasutavad üha täpsemalt sihitud psühholoogilist mõjutamist. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko kirjeldab värskeid skeeme, mis on sel aastal tekitanud miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju nii Eesti eraisikutele kui ka ettevõtetele, ning selgitab, millised kaitsemeetmed tegelikult toimivad. Eraisikute kahjud on Eestis tõusnud juba üle viie miljoni euro. Esile tõusevad eriti pettused, mida pakutakse välismaiste investeerimisprojektide ja kinnisvaraarenduste nime all. Tkatšenko sõnul mängivad petturid oskuslikult kiire kasumi lubaduse ja näilise professionaalsusega, kasutades usutavaid veebilehti, libakontakte ja võltsitud dokumente. Levinud on ka rünnakud ettevõtete vastu – eriti hoolikalt valmistatud valearved ja brändide kuritarvitamine, mille eesmärk on suunata maksed petturite kontodele. Kõige haavatavamad on ettevõtted, kus makseprotsessid sõltuvad üksikutest töötajatest või kus puudub regulaarne kontroll arvelduste ja identiteedi tuvastamise üle. Üha enam kasutatakse võltsitud arveid, kuid ainult tehisintellektist nende tuvastamisel ei pruugi piisata. Tkatšenko kirjeldab, milliseid organisatsioonitüüpe rünnatakse kõige sagedamini, kuidas töötajaid sihitakse ning millised signaalid viitavad, et rünne võib juba toimuda. Saates käsitletakse ka samme, mida teha pärast pettusest teada saamist, ning selgitatakse, milline on panga roll kahju piiramisel. Tkatšenko hinnangul kasvab rünnete tehniline keerukus lähiaastatel veelgi, mistõttu peab teadlikkus tõusma vähemalt sama kiiresti. Saates on külas Viktor Tkatšenko, Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Saadet juhib: Juuli Nemvalts

Euroopa Liidu regulatiivne “paus” kestlikkuse aruandluses tekitas paljudes ettevõtetes vale lootuse, et ESG võib rahulikult riiulisse tolmu koguma jääda. Tegelikkus on vastupidine. Saates avavad Merili Vares (PwC) ja Estel Pukk (Verston), miks kestlikkus ei ole enam kõrvalprojekt, vaid äristrateegia orgaaniline osa, mis mõjutab finantseerimist, tarneahelat, ekspordivõimekust ja ettevõtte väärtust. Saadet juhib Lauri Toomsalu Fotol: (vasakult) Estel Pukk ja Merili Vares Foto autor: Lauri Toomsalu

Selver on Eesti kaubanduses üks erandlikke kohti: ettevõte, kus kümneaastast staaži ei peeta staažiks ning kus juhid kasvavad välja teenindajatest. Saates tuleb juttu, miks töötajate arendamine ja stabiilsus on ettevõtte kultuuri keskmes ning kuidas sellest kujuneb tugev tööandja bränd. Selgub, et Selveri edu tugineb süsteemsele väljaõppele, sisekoolitajate võrgustikule ja teadlikule juhtimiskultuurile. Töötajatele antakse võimalus liikuda rollist rolli, proovida uusi vastutusi ja arendada oskusi üle osakondade - olgu selleks teenindus, toiduhügieen, pagari- või puuviljalett. Juttu tuleb ka sellest, kuidas sisekoolitajaks kasvamine annab pika staažiga töötajale uut motivatsiooni. Saates arutatakse, miks just tugev meeskonnavaim, avatud juhtimine ja töötaja hääle kuuldavaks tegemine loovad keskkonna, kus inimesed püsivad, arenevad ja naasevad pärast kõrvalepõikeid uuesti. Stuudios on Torupilli Selveri juhataja Sirje Juurikas, Selveri juht Kristi Simonsen ja büroojuht Egle Kõpp. Saadet juhib Maarit Kallas. Foto: Äripäev

Kas sa tegelikult ka tead, mida kõike võib mõistlik AI kasutamine lihtsustada ja mille pealt aidata säästa? AI-ekspert ja koolitaja Andres Kostiv jagab saates nõuandeid, kuidas samm-sammult oma tööprotsesse tõhustada ja AI võimalusi kasutada ära nii, et see oleks ka turvaline. Kostivi sõnutsi on AI agar praktikant, kelle võimalusi tuleks ära kasutada, ent kelle tegevusel siiski mentorina silma peal hoida. Lisaks saame saates teada, mis seos on tehisintellektil ja sinu järjekordsel mõttetul Temust tehtud ostul ning kuidas juhina ajana kaasas käia. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Andres Kostiv

Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. „Tervisetarga“ saates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi. Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja põletikulisus, aga ka sellest, miks silmad võivad kuivad olla isegi öösel magades. Vigul selgitab, milliseid uuringuid diagnoosimiseks. Räägime, miks kunstpisaratest alati ei piisa, millist rolli mängivad elustiil, tööharjumused ja toitumine. Selgub, et krooniliseks kujunenud kuiva silma sündroom võib oluliselt halvendada elukvaliteeti, piirates töötamist, autojuhtimist ja igapäevaseid tegemisi. Saates jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas silmi hoida ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol Jelena Vigul. Foto autor Violetta Riidas

Storent Eesti juht: ehitussektor pöördus taas tõusule „Eesti ehitussektor on hoogustunud,“ kinnitab Storent Eesti tegevjuht Aldar Karu. Kui aasta esimene pool oli ehitusettevõtete jaoks pigem raske, siis sügis tõi selge muutuse. Storent Eesti tegevjuht annab saates põhjaliku ülevaate nii Baltikumi ehitus- ja renditurust kui ka ettevõtte enda strateegilistest arengutest ja kasvuplaanidest. Räägitakse ehitussektori viimase aja elavnemisest, Balti riikide majandustsüklite erinevusest, renditehnika klientide huvidest ja vajadustest ning võimalikest murekohtadest. Samuti annab Karu ülevaate Storent Holdingsi uuest võlakirjaemissioonist ning selgitab, miks investoritelt kapitali kaasatakse ja millistesse suundadesse raha paigutatakse. Lisaks avab ta Storendi värsket laienemist USA turule. Juttu tuleb nii Texase ehitusturu väljavaadetest kui sellest, kuidas ettevõte plaanib teisel pool ookeani oma senist kogemust enda kasuks tööle panna. Saatejuht: Simo Sepp Fotol: Aldar Karu (foto autor: Simo Sepp)

Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000 eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane uuring. „Pettused, mis on viimase kahe aasta jooksul aset leidnud, on pigem sellised suurema kahjuga, toime pandud keskastme juhtide või juhtkonna poolt,“ räägib „Teabevara tunnis“ EY pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme. EY raamatupidamisteenuste osakonna manager Tiina Kralla märgib, et ettevõttele kulukamaid pettuseid viivad läbi kõrgharidusega inimesed ja need, kes on positsioonilt kõrgemad. Kralla tõdeb saates, et petturite hulgas on ka palju raamatupidajaid. „Teabevara tundi“ juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Teet Tamme, Tiina Kralla ja Maria Made Laas. Allikas: Äripäev

Levira juhatuse liige Indrek Lepp ja Riigiside sihtasutuse satelliitsideteenuste juht Ramo Kure selgitavad, miks peaks ka täiesti tavaline Eesti ettevõtte juht satelliitside vastu huvi tundma – alates varuühendusest kuni olukordadeni, kus mobiil ja kaabel enam ei tööta. Starlink ja OneWeb on muutnud satelliitside kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetele ning on tähtis, et kriitiliste teenuste pakkujad mõtleksid side varuplaanid läbi enne, kui päris häda käes on. Sisuturunduse saates räägime põhjalikumalt, kuidas satelliitsidet kasutada ettevõtte töö jätkusuutlikkuse tagamiseks, millist rolli mängib see merenduses, energeetikas, põllumajanduses ja IoT-lahendustes ning kuidas riik ja omavalitsused plaanivad luua elanikele kriisiolukorras "sidetaskuid“. Juttu tuleb ka GEO-, MEO- ja LEO-orbiidist, satelliittelefoni praktilisest kasutamisest ning sellest, kuidas Levira ja Riigiside sihtasutus aitavad ettevõtetel need lahendused päriselt tööle panna. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Levira

Mõne aasta eest kasutusele võetud iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon annab tööandjatele konkurentsieelise ja laseb töötajatel töötada, millal nad seda soovivad. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Triniti vandeadvokaat Klen Laus näeb regulatsioonis olulist konkurentsieelist tööandjatele. "Kui kaks võrdset tööandjat pakuvad sama palganumbrit, aga üks käsib esmaspäevast reedeni tööl käia ja teine pakub paindlikkust, siis ma arvan, et ei teki küsimust, keda eelistatakse," rääkis Laus. Lisaks pakub regulatsioon suuremat vabadust sportlastele, kes sooviksid tippu pürgida, kuid kelle sponsorrahad ja riigitoetus ei kata kõiki tippspordiga kaasnevaid kulusid. Advokaat Thyle Kelder näeb regulatsiooni kui päästerõngast atleetidele. "Sportlased saavad tänu regulatsioonile teha trenni tööna, mille eest nad palka saavad. Sportlastel on spordiklubiga leping, mis seda kõike reguleerib," lausus Kelder. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Novembri esimesel nädalal kuulutati Telia tehnoloogiakonverentsil välja kahe ITLi ning justiits- ja digiministeeriumi korraldatud konkursi võitjad ehk aasta parim IT-juht ning parim era- ja avaliku sektori koostööprojekt. Võitjad on stuudios: Saue vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar kui parim IT-juht ning haridusalgatust Future Coders esindav Jõhvi programmeerimiskooli juht Lauri Haav. Miks just neid esile tõsteti, kuidas muutub IT-juhtimine, mis mõju on tehisaru levikul ning millised trendid valitsevad tööturul? Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

B2B ostud katkevad tihti tasumise sammus, kui paindlikku makseviisi napib. Saates selgitatakse, kuidas ärikliendi järelmaks toob tarbijaturult tuttava lahenduse ettevõtete ostudesse: leping sõlmitakse firmaga, teenus on e-poe ostukorvi integreeritav ning protsess on kaupmehele automaatne. Saatekülalised Hoovi järelmaksu tootejuht Kevin Omelin ja Tiki Treileri esindajaja Marken Järv arutavad selle üle, milliseid riske B2B järelmaks maandab ja kuidas toimivad väljamaksed. Krediidiriski hindab pakkuja ning kaupmees saab raha alusdokumendi alusel iga tööpäev ning kliendi hilisem maksekäitumine seda ei mõjuta. Tuuakse näiteid ka sellest, kuidas ühel partneril moodustas ärikliendi järelmaks 15% Eesti e-poe müügist ning keskmine ostukorv kasvas tänu selle võimaluse lisamisele 12%. Sobiv järelmaksu hinnavahemik ulatub tavaliselt paarisajast kuni umbes 10 000 euroni. Omelin räägib saate seda, et kui lihtne on alustada, kuidas levinud e-poe platvormidel piisab vaid plugina lisamisest ning ta kinnitas, et muudel juhtudel aitavad nad tehnilise toega. Saadet juhib Nele Peil.

Pereettevõtlusest rääkides mõtleme sageli numbritele, omandistruktuurile ja järjepidevusele. Ülle Pind, üks PintDali Heaolukeskuse loojatest, nihutab seda fookust. Tema jaoks on pereettevõte eelkõige eluviis ja peegeldus sellest, mis talle päriselt oluline on. Pärnumaal Reiu jõe kaldal asuv Tõntsu talu on ühtaegu kodu, töö ja paik, kuhu tullakse, et argimürast välja astuda ja keskenduda sellele, mis päriselt oluline. „Ma usun, et pereettevõtet ainult rahapärast tegema ei hakata,“ ütleb Ülle. „See peab ühtima sinu enda väärtuste ja sinu enda missiooniga – vastasel juhul ei kanna see ettevõtmine pikemas plaanis.“ Tal on selja taga üle 20 aasta tippjuhi kogemust suurtes organisatsioonides. Otsus palgatöölt ära tulla ei sündinud üleöö, vaid oli aastatepikkuse sisemise plaani tulemus. „Mul oli kümme aastat peas mõte, et ühel hetkel astun suurest organisatsioonist välja ja loon midagi päris ise,“ kirjeldab ta. PintDali on ehe näide pereettevõttest, kus töö ja kodu sõna otseses mõttes elavad ühe katuse all. See nõuab nii distsipliini kui ka teadlikku juhtimist. „Elada ja töötada ühe katuse all on hulljulgelt äge, aga see ei juhtu iseenesest – vaja on kokkuleppeid ja distsipliini, mitte ainult päevaplaanis, vaid ka suhtlemises,“ ütleb Ülle. Pereettevõtte ja suurkorporatsiooni erinevus tuleb Ülle hinnangul kõige selgemalt välja vastutuses. „Pereettevõttes vastutad sa naha ja kõrvadega,“ ütleb ta. PintDali loo keskmes on aga midagi olulisemat kui äriline mudel – see on eluviis. „See, mida me loome, on lubadus pakkuda head olemist,“ ütleb Ülle. „Ja selleks peame ka ise tasakaalus olema.“ Mida näitab Ülle ja Andrese lugu laiemalt pereettevõtlusest? Kuidas nad hoiavad tasakaalu eraelu ja töö vahel? Milliseid väärtusi soovivad nad edasi anda järgmisele põlvkonnale ning kuidas kujuneb ettevõte, mis põhineb usaldusel ja teadlikul juhtimisel? Kui pereettevõttes tulevad ette eriarvamused ja ootamatused, siis kuidas aitavad enesejuhtimise oskused nendega toime tulla? Seda kõike saad juba lähemalt kuulata allolevast podcastist. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaajalised pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm. Pildil Ülle Pind ja Andres Pind. Allikas: Äripäev