Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist sekkumist.Ootamatult tekkiv kehasse tungiv tugev ja terav valu, lisaks rahutus, iiveldus, isegi oksendamine – just selliselt võib endast märku anda neerukivist põhjustatud neerukoolik. Uroloog dr Dmitri Korotõtši sõnul on neerukivid Eestis üllatavalt levinud: „Diagnoosime aastas 1000 kuni 1500 neerukivitõve juhtu. See mõjutab umbes 10–15% elanikkonnast.“Neerukivid võivad tekkida märkamatult ja tihtipeale ei anna need pikka aega ka mingeid sümptomeid.Kuula saadet ja saa teada, kuidas neerukivid tekivad, kui suur roll on siinkohal pärilikkusel, mismoodi neerukividest vabaneda ja kuidas neid ennetada.

Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on teemat avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask, kes selgitab, miks on nii autismispektrihäire kui ka ATH tihti aladiagnoositud, kuidas neid eristada ja kas nad võivad ka samaaegselt esineda.Võta enda jaoks nüüd tunnike ja vaata või kuula saadet ning saa rohkem teada kahest neuroeripärast, mis mõjutavad inimese tajumaailma, käitumist ja igapäevast toimetulekut. Selles saates avame, mida need seisundid endast kujutavad, kuidas neid märgata, millal ja miks diagnoosida ning millist tuge võivad vajada nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Miks on mõnikord mehe uriinijuga nõrk ja katkendlik ja kas libiido langus võib viidata tõsisemale haigusele? Nendele ja paljudele teistele eesnäärme tervisega seotud küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse uroloog dr Dmitri Korotõtš.Arst rõhutab, et partneril on mehe tervise hoidmisel oluline roll. „Mees tulebki sageli arsti juurde, sest naine saatis. Partner märkab probleeme ja julgustab arsti poole pöörduma.“ Eesnäärmehaigused võivad mõjutada muuhulgas nii libiidot kui ka erektsiooni. Seetõttu ei tasu muredega üksi jääda.Uroloog lisab, et mehed ei peaks kartma: uuringud pole enamasti valusad, küll aga võivad need päästa elu. Dr Korotõtš räägib, millised on ravivõimalused eesnäärmevähi korral – alates jälgimisest ja kiiritusravist kuni operatsiooni ja hormoonravini. „Oluline on teada, et varases staadiumis on haigus ravitav ja paljudel juhtudel on võimalik täiesti terveks saada,“ ütleb ta.

Eesti sünnitusabi kvaliteet on maailmatasemel – turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne. Aga lapsi sünnib järjest vähem. Lääne Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägime, kuidas on sünnitusabi Pelgulinna sünnitusmajas aastate jooksul arenenud ning mis mõjutab naistearsti ja ämmaemanda pilgu läbi naise valmisolekut lapsi saada.Stuudios on LTKH naistekliiniku sünnitusosakonna ülemarst-juhataja dr Konstantin Ridnõi ning Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemand ja aasta ämmaemand 2024 Kärt Pielberg.Teemaks tuleb nii see, millised arengud sünnitusabis on kõige enam perede sünnituskogemust paremaks muutnud kui ka see, kuidas naise partneri toetus, üldine turvatunne ja ühiskondlik suhtumine mängivad rolli selles, kas lapsi sünnib või mitte.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates Tark arst taskus on külas taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi ning fookuses on vaagnapõhjalihaste füsioteraapia.Vaagnapõhi toetab siseelundeid, aitab põiel ja soolestikul efektiivselt oma rolli täita ning mängib suurt rolli ka intiimelus. Saates selgitame, miks vaagnapõhjalihased aja jooksul nõrgenevad, kellel on suurem risk häirete tekkeks ning millal peaks pöörduma spetsialisti poole.Pjotr Voronõi ütleb, et inimesed on tihtipeale üllatunud, kui saavad teada, et tõepoolest on olemas füsioterapeudid, kes tegelevadki inimeste vaagnapõhjalihaste probleemidega. Paljud teavad küll seda, et vaagnapõhjalihaste nõrkus on sagedasem sünnitanud naiste seas, aga on imestunud, kui kuulevad, et probleemi esineb ka aktiivsete sportlaste hulgas. „Kõige sagedasemad märgid, millega patsiendid meie juurde jõuavad, ongi uriinileke, vaagnapiirkonna valud ja vaevused intiimelus ning seda kõike nii naiste kui ka meeste puhul,“ selgitab Voronõi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas Pelgulinna Sünnitusmaja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku toitumisnõustaja ja -terapeut Külli Holsting, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas hästi valitud suvine toidumenüü tervist toetab ja maitsemeeli hellitab. Toitumisnõustaja avaldab ka selle, kuidas ta ise grillimiseks kapsasteiki valmistab.Pikemalt peatume grillimisel. Muuhulgas selgitab külaline, miks ei tohi kõrbenud liha süüa ega isegi lemmikloomale anda. „Grillimise juures pole probleem mitte protsess ise, vaid see, mida ja kuidas grillitakse,“ rõhutab Holsting, kelle enda grillipidude hitt on hoopis kapsasteik. „Võtan väiksema kapsapea, lõikan ta kenasti steikideks, nii et kapsa juur hoiab lehti ilusti kinni, sopsutan neid enne grillimist natuke marinaadis, kus on sidrunit, küüslauku ja natuke head õli, võib ka tšillit panna... enamasti minu pidudel süüakse kapsas kõigepealt ära.“Saates tuleb juttu ka sellest, miks võiksid lihaarmastajad kaunviljadele tähelepanu pöörata, mida teha, kui söömisega on suvel liiale mindud ning kuidas seedimist toetada.

Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht Kristo Peetris selgitab, millal pöörduda suviste õnnetusjuhtumite puhul ise EMO-sse, millal kutsuda kiirabi ja millal helistada perearsti nõuandeliinile. Lisaks saame saates Tark arst taskus teada, millised tervisemured Eesti inimesi suvel kõige enam kiusavad – olgu nendeks kuumarabandused, põletused, allergilised reaktsioonid, uppumisohud või traumad.Kas tead, kuidas koerahammustuse korral õigesti toimida? Või mida teha, kui sõber upub või näed kedagi, kes on ainete mõju all? Kristo Peetris rõhutab, et esmaabi andmise oskus võiks olla iga eestlase jaoks elementaarne – samuti teadlikkus, kuidas vältida olukordi, mis EMO-sse viivad. Saates jagub nõuandeid nii vanematele, kelle lapsed lähevad ujuma, kui ka neile, kes suveõhtutel grilli süütavad või puhkusel aktiivset elu naudivad.Saatest saad olulisi meeldetuletusi ja konkreetseid nõuandeid, kuidas ise enda ja lähedaste tervise eest vastutada – ning miks ei tasu häbeneda abi otsimist, kui olukord tundub tõsine.Jälgi saadet, pane soovitused kõrva taha ja sinu suvi on turvalisem.

Saates „Tark arst taskus“ võtame luubi alla maksa, mida võib kutsuda ka „vaikseks kannatajaks“, sest laastavatest haigustest annab ta märku alles siis, kui asi on juba tõsine. Maksaga seotud teemadel aitab selgust luua Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Arutelu keskmes on küsimus: miks jäävad maksahaigused sageli varjule ja kuidas neid tõhusalt diagnoosida? Räägimegi levinumatest maksahaigustest, nagu rasvmaks ja viirushepatiidid, sealhulgas C-hepatiit, mille kohta dr Suurmaa selgitab, et Eestis võib olla tuhandeid inimesi, kes pole teadlikud oma haigusest. Uurime, kuidas maksahaigusi avastatakse ning millised märgid võivad viidata maksa vaegustele. Arst lükkab ümber ka levinud müüdi maksa „puhastamise“ kohta.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ külaliseks on ämmaemand Liis Jõgis, kellel on üle 20 aasta töökogemust. Saatekülaline jagab teadmisi ja isiklikke kogemusi vettesünnitustest - vees on ilmale tulnud ka tema enda laps.Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis esimeste hulgas, kus hakati naistele vettesünnituse võimalust pakkuma. „Meie majas sünnib igal aastal umbes 150 beebit vette,“ selgitab Jõgis. Ta räägib, et sünnitusviis, mille juured ulatuvad isegi Vana-Egiptuse aegadesse, pakub mitmeid eeliseid: soe vesi leevendab valu, soodustab lõdvestumist ja kiirendab sünnitust. Beebi jaoks muudab vesi sünni pehmemaks ja vähem stressirohkeks.Tänu kaasaegsele aparatuurile on Pelgulinna sünnitustubades olemas kõik võimalused ohutuks vette sünnituseks, ning ämmaemandad on selles vallas põhjalikult koolitatud.

Kevad-suvisel hooajal ärkavad lisaks loodusele ka puugid, ning just sel teemal räägime värskes Lääne-Tallinna Keskhaigla taskusaates „Tark arst taskus“. Külas on nakkuskliiniku ülemarst, dr Kersti Kink, kes annab põhjaliku ülevaate sellest, milliseid haigusi puugid kannavad.Puukentsefaliit ja puukborrelioos on kaks peamist haigust, mida Eestis elavad puugid levitavad. Arst selgitab, et kuigi iga puuk ei kanna nakkust, ei saa nende tekitatavaid tõsiseid terviseriske eirata – entsefaliit võib viia lausa halvatusese ja/või töövõimetuseni. Õnneks on entsefaliidi vastu olemas efektiivne vaktsiin, mille kaitse ulatub pea 99 protsendini.Saates tuuakse välja ka müüdid, nagu näiteks hirm, et puugi „pea“ jääb naha sisse või et ainult paksus metsas võib puugi saada – tegelikult võib ohu allikaks olla ka koduõu või linnapark. Samuti jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas end puukide eest kaitsta ning millal ja kuidas alustada vaktsineerimist.

Saates „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask otsekoheselt sellest, kuidas kanep mõjutab inimese aju ning millised võivad olla selle tarvitamise pikaajalised tagajärjed.Dr Kask toob välja, et paljud patsiendid pöörduvad psühhiaatri poole üldiste muredega – ärevus, unehäired, meeleolu kõikumised –, mõistmata, et nende probleemide juurpõhjus võib olla just kanepi tarvitamine. „Inimesed ei seosta oma vaimse tervise probleeme sageli psühhoaktiivsete ainetega, kuigi mõju võib olla pikaajaline ja sügav,“ märgib Kask.Kui tarvitad kanepit ja samal ajal ka mingeid ravimeid või kui sul on diagnoositud psüühikahäire, räägi oma kanepitarvitamisest kindlasti oma arstile.Kui soovid abi kanepitarbimise vähendamiseks või tarvitamisest loobumiseks registreeru tasuta nõustamiseks: www.peaasi.ee/valik-programm

Noored nakatuvad sugulisel teel levivatesse haigustesse tihemini kui võiks eeldada. Arstid on märganud, et paljudel puudub teadlikkus, millised haigused võivad seksuaalkontaktide kaudu levida ja kuidas end nende eest kaitsta. Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägimegi noorte seksuaaltervisest ja sellest, miks üha enam noori satub arstide vastuvõtule diagnoosidega nagu süüfilis, HIV ja herpes. Kas tead, millised haigused võivad olla alguses täiesti sümptomiteta, kuid tekitada hiljem tõsiseid terviseprobleeme? Kas kondoomist piisab kaitseks või on vaja ka vaktsiine? Küsimustele aitab vastata Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink. Anonüümseid teste saab teha järgmistel aadressidel: Lääne-Tallinna Keskhaigla anonüümne HIV-testimiskabinet - Paldiski mnt 62, Tallinn; avatud E-R kl 8-16 (eelnev registreerimine pole vajalik) Naistenõuandla noortekabinet - Pelgulinna sünnitusmaja I korrusel, Sõle 23; avatud E-R kell 8-15 (tel. 666 5810)

Neerud vastutavad paljude elutähtsate funktsioonide eest – nad eemaldavad jääkaineid, reguleerivad vererõhku, toodavad hormoone ja hoiavad organismi mineraalide tasakaalu. Dr Ilmoja selgitab, kuidas neerude töö mõjutab meie üldist tervist ja mida saame ise teha, et neerud hästi toimiksid. Ta toob välja, et neerude tervist toetavad mitmed lihtsad harjumused: tasakaalustatud toitumine, piisav vedeliku tarbimine, regulaarne liikumine ja stressi vähendamine. Podcastis räägime, kui palju vett tegelikult juua võiks ning millised eluviisid võivad neerudele kahjulikud olla.Saates on külas Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse ülemarst dr Madis Ilmoja. Ta julgustab inimesi tegema endale ka doonorkaarti, vaata lähemalt elundidoonorlus.ee

Uue aasta algus on ukse ees ja paljud lubavad nüüdsest tervislikumalt elada ning füüsiliselt aktiivsemad olla. Saate „Tark arst taskus“ külaline on Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi, kes jagab praktilisi nõuandeid, kuidas alustada liikumisega targalt, vältida ülepingutamist ning olla järjepidev.

Kas teadsid, et tänapäeval enam iga juhtumi puhul suust-suhu hingamist teha ei soovitatagi? Saates „Tark arst taskus“ vaatame spetsiaalse nuku abil, kuidas elustamist õigesti teha. Nõuandeid jagavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juht ja erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov ning anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht ja elustamise koolitaja Katrin Olman.Selgitame saates, milliseid vigu tuleks elustamisel vältida ning kuidas inimesi kriisiolukorras kiiresti ja õigesti tegutsema julgustada. Vaatame spetsiaalse nuku abil, mismoodi näeb välja õige elustamistehnika ja selgitame, millised on elustamise peamised sammud, mida peaks iga inimene meeles pidama.

Saates „Tark arst taskus“ räägitakse tõsisest ja elumuutvast tervisemurest – insuldist. Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, kes aitab mõista insuldi meditsiinilisi tagamaid, ning ettevõtja ja endine tervisesportlane Avo Hein, kes jagab oma isiklikku kogemust selle keerulise teekonna läbimisel. Avo Hein räägib, kuidas insult teda keset rattasõitu täiesti ootamatult tabas. Muidugi keerles ta peas alguses küsimus, mis siis valesti läks, et just teda insult tabas, kuid arstiga rääkides saabus teadmine, et tema puhul poleks insuldi ennetamiseks midagi teha saanudki – veresoon oli lihtsalt nii nõrk, et ei pidanud vastu. Neuroloog Katrin Gross-Paju selgitab saates, mis on insult, kuidas see täpsemalt ajus tekib, mis on selle füsioloogilised põhjused ja millised on insuldi eri vormid. Samuti saab teada, kes on insuldi suhtes kõige suuremas riskirühmas. Lisaks räägitakse sellest, kas teatud vanus, sugu, tervisemured või geneetika mõjutavad oluliselt riski insuldi tekkeks, milline on kaasaegne insuldi ravi ja millised on ravi ajakriitilised aspektid.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ keskendume ülekaalu ja rasvumise teemale. Külaliseks on LTKH ravijuht, endokrinoloog professor dr Vallo Volke, kes selgitab, kuidas ainevahetus, hormoonid ja elustiil mõjutavad kehakaalu ning millised on tõhusad viisid rasvumise ennetamiseks ja raviks. Toome välja kõige tõhusamad ravimeetodid ülekaalu ja rasvumise korral ning arutleme palju kõneldud kaalu alandavate ravimite teemal – kes, kas ja millal võiks neid ülekaalulisele inimesele soovitada?

Dementsus mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, sealhulgas ka paljusid meie lähedasi. Kuid mida me tegelikult dementsusest teame? Millised on selle sümptomid, kuidas sellega toime tulla ja kuidas saame oma lähedasi kõige paremini toetada? Teemat avab Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju.

Saates „Tark arst taskus“ räägime seekord rinnaga toitmisest – teemast, mis on vastsündinute arengu seisukohast väga tähtis. Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja Pille Saik ja ämmaemandusjuht Kadri Madar toovad välja, millised imelised tervisttoetavad omadused on rinnapiimal ja selgitame, kui oluline on enneaegsete laste jaoks rinnapiimapank. Lisaks räägime avalikus kohas rinnaga toitmisest ja lükkame ümber selle kohta käivaid müüte.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ arutleme teemadel, mis aitavad mõista läbipõlemise olemust, selle põhjuseid ja mõju tervisele. Räägime ka läbipõlemise ennetamisest ja sellest, kuidas läbipõlemisega toime tulla, kui see on siiski juhtunud. Stuudios on külas peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst psühhiaater Ants Kask.Saame teada, millised on läbipõlemise peamised sümptomid ja tunnused ning missuguste omadustega inimesed kipuvad rohkem läbi põlema. Etteruttavalt võib öelda, et ärevusele kaldujad peaksid enese suhtes eriti tähelepanelikud olema.