Droonid ei ole enam kellelegi mingi uudis. Kuidas neid aga tegelikult lennutada tohib ja mida teha, kui mõni droon mind tõsiselt häirima hakkab? Sisekaitseakadeemia drooniekspert Madis Stern selgitab lühiloengus droonilennutaja kohustusi ja abivahendeid.

Puutume kõik IT-maailmaga kokku, olgu selleks sotsiaalmeedia, suhtlusrakendused või e-teenused. Erinevate kanalite kaudu levib paraku aga küberpettusena õngitsus ehk andmepüük. Siia alla liigituvad üsnagi tõetruud eestikeelsed petukirjad ja ka SMS-id, milles sisalduvatele linkidele vajutades ja sinna küsitud infot sisestades võite oma andmed ning vara ohtu seada.Selleks, et ennetada pettuse õnge minemist:- ära jaga oma isiklikke andmeid või paroole kellelegi;- ära sisesta neid võõrastesse ega kahtlastesse keskkondadesse;- vaheta paroole aeg-ajalt;- kasuta mitmeastmelist autentimist;- võta kasutusele paroolihaldurid.Ole tähelepanelik ja turvateadlik tehnoloogia kasutaja ning aita ka oma lähedasi kübermaailmas varitsevate ohtude eest kaitsta.

Turvalisus algab sinust ja minust – sellest, et märkad ja oskad vajalikul hetkel abi küsida. Vaata, kuidas abi kutsuda ja mis saab edasi pärast seda, kui helistad hädaabinumbrile 112 või riigiinfotelefonile 1247.

Kriis tabab meid tavaliselt ootamatult. Päästeamet jagab soovitusi, milline võiks olla iga inimese ja tema pere kriisivaru ning kuidas üldse kriisiolukorras hakkama saada.Päästeametilt tasuta koolituse tellimiseks kirjuta kriisikoolitus@paasteamet.ee. Juba praegu saab kriisideks valmistumise kohta lähemalt teada www.olevalmis.ee.

Välisriigi informatsiooniline mõjutustegevus, milleks võib olla valeinfo, moonutatud narratiivide esitamine, propaganda ja muu taolise eesmärk on Eesti elanikes tekitada usaldamatust Eesti riigi vastu, lõhkuda ühiskonna sidusust ning külvata paanikat ja hirmu.Kuula, mida Kaitsepolitseiamet oma lühiloengus soovitab.

Eesti inimesed on sel aastal kaotanud kelmidele üle 20 miljoni euro.Kui saad kahtlase kõne, siis lõpeta see kohe ära.- Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode.- Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, helista kohe oma panka.- Ära anna telefoni teel kellelegi oma pangakontoga seotud andmeid.- Ära lae alla oma seadmetesse programmi, mida keegi telefoni teel sul teha palub.- Kui ostad midagi võõralt inimeselt, siis kontrolli internetist tema tausta.Vaata täpseid juhiseid, kuidas ennast kaitsta

Valmistume 1.detsembril toimuvaks turvalisuse päevaks ja vaatame sel puhul siseturvalisuse telgitagustesse.Eestis on ligi 3500 inimest, kes teevad igapäevase töö kõrvalt ka siseturvalisuse vabatahtliku tööd. Esimeses loengus kuuleme abipolitseinikult, miks ta vabatahtlikuna oma riigi turvalisusesse panustab.Uuri lähemalt: siseturvalisus.ee/vabatahtlik

Turvatunne ei kujuta endas vaid sõdurirüüs mehi ja ulatuslikke plaane vaenlasega võitlemise kohta, vaid ka tavainimeste igapäevaelu korraldusi selleks, et erinevat sorti kriisidega toime tulla. Seetõttu on turvatunde loomise üheks oluliseks komponendiks elamiseks vajalike baastarvete varumine. Milliseid põhitõdesid on oluline varumise puhul teada, selgitavad seekordses saates täpsemalt Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees Ando Leppiman ning Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Tulenevalt praeguse aja julgeolekuolukorrast on inimeste teadlikkus ja valmisolek ohuolukordades tegutsemiseks saavutanud tänaseks Eestis hoopis teistsuguse tähenduse kui varem. Mida kõike hõlmab selle valguses endas elanikkonna kaitse, millised põhimõtted on olulised varjumise puhul ning mida kujutab endas mitmekihiline ohuteavitussüsteem, räägivad seekordses saates lähemalt Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna varjumise ekspert Leho Lemsalu ja Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb.

Kas oled kunagi mõelnud, mis toimub telefonitoru teises otsas, kui helistad hädaabinumbril 112? Kes vastab sinu kõnele elu kõige kriitilisematel hetkedel ja kuidas tagatakse abi saabumine? Siseministeeriumi podcasti „Turvatunde telgitagused“ viiendas episoodis räägib Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sellest, kuidas nad juhivad organisatsiooni, mis on kriisiolukordades inimeste esimene tugi.

Tänapäeval ei mõisteta turvatunde all enam ainult füüsilist turvalisust, mida aitavad tagada politsei, päästeamet ja teised asutused, vaid ka näiteks infosüsteemide toimepidevust, ilma milleta muutuks inimeste elu üsna kiiresti päris kibedaks. Millised turvalisusega seotud infosüsteemid on kasutusel Eestis ja Euroopa Liidus ning kuidas neid julgeoleku suurendamise tarbeks kasutatakse, tutvustab seekordses saates siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) EL-i infosüsteemide üldkoordinaator Rene Vihalem.

Heidame pilgu vabatahtliku pääste maailma koos Päästeliidu nõukogu liikme ja Türi vabatahtliku tuletõrjeühingu juhi Meelis Välimäega.Meelis on mees, kellel päästmine geenides ja kelle lugu viib meid sügavale Eesti kogukondliku turvalisuse tagamise köögipoolele.

Ilmselt on nii mõnigi täiskasvanu unistanud väikesena tuletõrjuja ametist. Aastate jooksul on tuletõrjujatest saanud aga üldisemas mõistes päästjad ja tulekahjude kustutamine moodustab päästjate tööst vaid väikese osa. Millega siis päästjad tegelevad ja milliste põhimõtete alusel korraldatakse elanikkonnakaitset, selgitab seekordses saates Päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Mõeldes ühiskonna ja riigi turvatunde peale, torkab sageli esimese asjana pähe politsei. Podcasti „Turvatunde telgitagused“ teises episoodis räägivadki Eesti riigi turvalisuse hetkeolukorrast ja arengust Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Margus Raspel ning Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson. Saadet juhib Tanel Talve.

Taskuhäälingu „Turvatunde telgitagused“ esimeses saates räägime Eesti riigi siseturvalisuse olukorrast, kriisiteadlikkusest ning sellest, kuidas iga kodanik saab riigi turvalisusesse panustada. Turvatunde telgitaguseid avab siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits. Saadet juhib Tanel Talve.