Ikka ja jälle tuntakse muret demokraatia tervise pärast. Räägitakse demokraatia taandumisest ja autoritaarsuse tõusust. Ka meediast loeme, kuidas nii lähemal kui kaugemal on probleemiks võimu koondumine ning demokraatlike aluste nõrgestamine. Olgu näiteks siis pikalt Euroopa Liidu murelapseks kutsutud Ungari või tähelepanu köitvad sündmused Ameerika Ühendriikides. Kas olukord on tõesti nii hull?
Seekordses RSR Kooli erisaates lahkame seda teemat lähemalt. Kas demokraatia on päriselt kriisis? Mis on autoritaarsuse tõusu põhjusteks? Milliseid strateegiaid kasutavad autoritaarsed režiimid demokraatia õõnestamiseks? Kuidas on olukord Euroopas ja Eestis? Kas demokraatia tulevik on tume või lootusrikas?
Nende teemade üle mõtisklevad Helena ja Jaagup, küsib Talis ning saate lõikas kokku Kristofer-Robin.
Small States Breaking the Ice: Iceland and Estonia in Dialogue was recorded live on 27 October 2025 in Tartu.
This special episode features a live podcast recording with Jonatan Vseviov, Secretary General of the Estonian Ministry of Foreign Affairs, and Martin Eyjólfsson, Permanent Secretary of the Icelandic Ministry for Foreign Affairs.
The discussion explores how small states like Estonia and Iceland can make their voices heard on the global stage, the shared challenges they face, and the opportunities for closer cooperation between the two nations — including reflections on the Arctic, regional collaboration, and the security concerns both countries navigate today.
Insightful conversation was moderated by Liisbet Reinsalu and audio edited by Jaagup Esta.
The event was hosted by the Society of International Relations (RSR) in collaboration with the Johan Skytte Institute of Political Studies.
---
Small States Breaking the Ice: Iceland and Estonia in Dialogue salvestati 27. oktoobril 2025 Tartus.
See eriline Ringjoone osa toob kuulajateni live-salvestuse arutelust, kus osalesid Jonatan Vseviov, Eesti välisministeeriumi kantsler, ja Martin Eyjólfsson, Islandi välisministeeriumi kantsler.
Vestlus käsitleb, kuidas väikeriigid nagu Eesti ja Island saavad oma häält kuuldavaks teha rahvusvahelisel areenil, millised on nende ühised väljakutsed ning millised võimalused tihedamaks koostööks – sealhulgas mõtteid Arktikast, piirkondlikust koostööst ning julgeolekuohtudest, millega mõlemad riigid silmitsi seisavad.
Arutelu juhtis Liisbet Reinsalu ning helitöötles Jaagup Esta.
Ürituse korraldas Rahvusvaheliste Suhete Ring (RSR) koostöös Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga.
Trump on oma teise ametiaja algusest keskendunud isikupõhisele välispoliitikale. Semutsemine teiste riigipeadega pole ajalooliselt sugugi võõras nähtus, nii on sündinud nii mõnedki liidud ja saanud lahenduse mitmed konfliktid.
Saates arutlevad Kärt, Annmari, Karl ja Thomas ajaloolistest suhetest, mis on arenenud geopoliitilisteks aliansideks ning sellest, kuidas tänapäeval Trumpi sõprussuhted Ukraina rahuläbirääkimisi mõjutavad.
Samal ajal, kui meil toimusid kohalike omavalitsuste valimised, toimusid üldtunnustatult päikselisel Küprose saarel tunnustamata Põhja-Küprose vabariigis valimised, mille mõjul võib tardunud Küprose konflikti seis muutuda.Mis on selle konflikti tagamaad? Milliseid pingutusi on tehtud konflikti lahendamiseks? Kelle huvid on Küproses mängus? Mis juhtus uutel valimistel?
Möödunud nädal oli rahvusvahelistes suhetes turbulentne – kui ühel pool maailma sõlmiti relvarahu, ähvardab uus relvastatud konflikt puhkeda teiselpool maakera. Nimelt on Ameerika Ühendriigid andnud loa Luure Keskagentuurile operatsioonideks Venezuelas, Venezuela aga suurendab järjepidevalt oma militaarset valmisolekut.
Milles praegune konflikt seisneb ning mis on võimalikud tulevikustsenaariumid? Mida toob narkokaubanduse vastu võitlemine kaasa venezuelalastele? Millises seisus on Venezuela opositsioon?
Sissevaadet toimuvale jagavad Karl ja Henri, saadet juhib Annabel ning puldis on Rahel.
Möödunud Rahvusvaheliste Suhete Ringi 62. sünnipäeva auks kutsusime stuudiosse meie armsad vilistlased, et teha seda, mida ringjoones ikka kõige paremini tehakse - kõige ja kõigi üle arutada ja spekuleerida. Juttu tuleb nii info üleküllusest, arvamusartiklitest, akadeemiast, bakteritest ja paljust muustki.
Juttu puhusid RSR-i vilistlased Karl ja Harald, saadet juhtis Eke ning kokku lõikas Annabel.
3.-4. oktoobril toimusid Tšehhi parlamendi alamkoja valimised, kuid küsimused selle osas, kes valitsuse moodustavad ja kuidas see riigi poliitikat mõjutab, on veel lahtised.
Vaatame, millised teemad on Tšehhi valijate jaoks tähtsad ning millised erakonnad nende toetuse nimel konkureerivad. Siis võtame lähemalt ette nende erimeelsused välispoliitika osas - seejuures eriti Euroopa Liidu küsimustes.
Küsimuste üle arutlevad Kert ja Rahel, kokku lõikas Jaagup ning saadet juhtis Orlando.
Paar nädalat tagasi toimus Pekingis Hiina ajaloo suurim sõjaväeparaad. Lisaks uuele relvastusele lennutati paraadile kohale ka näiteks Põhja-Korea ja Venemaa diktaatorid.
Kohtumise varjus analüüsime, kui siirad on tegelikult Vene-Hiina-Põhja-Korea suhted ja kes mida sellest suhtlusest võidab. Samuti mõtiskleme üldisemalt Hiina kasvava mõjuvõimu ja uue sõjatehnika üle ning sellest, kuidas Hiina naaberriigid sellele reageerivad. Jõuame rääkida ka probleemidest Jaapani põhiseadusega, Mongoolia suutmatusest sõjakurjategija Putinit kinni nabida ning Kim Jong-uni mantlipärijast.
Ida-Aasia teemadel arutlevad asjatundjad Karl ja Thomas, saate lõikas kokku Kert ning küsimusi sutsas vahele Liisbet.
Moldovas on tulemas valimised 28. septembril. RSR arutab olukorrast enne valimisi. Räägime reitingutest, Venemaa mõjust, oligarhide vahistamisest ja Transnistria tulevikust.
Lisaks arutame Moldova tulevikku seoses liitumisest Euroopa Liiduga ning kas Moldova vaatab ka NATO poole.
Saates on Kert, Thomas ja Erik. Puldis on Jaagup.
Rahuläbirääkimised on tihtipeale pikk ja vaevarikas protsess, kus enne kokkulepeteni jõudmist tuleb kannatada omajagu pettumust ja kompromisse. Mõelda võib Ukraina-Venemaa rahuprotsessile, kus praegused kohtumised on lõppenud mittemidagiütlevalt ning üks pool pole isegi laua taha oodatud.
Saates vestleme rahuläbirääkimiste olemusest, põhimõtetest ja õiguslikust raamistikust. Vaatame sisse ajaloolistesse läbirääkimistesse ja tõstatame ka küsimuse inimpsühholoogia mõjudest läbirääkimiste laua taga.
Sõna võtavad Annmari, Liisbet ja Thomas ning saate lõikas kokku Helari.
Sügis on tasapisi hoogu kogumas ning tuure on üles võtmas ka Ringjoon. Seekordses Ringjoone saates vaadatakse tagasi suurkohtumiste suvele ja arutletakse, et mis tõdemuste ning lahendusteni nendel kohtumistel jõuti. Lisaks on veel pisut juttu riigipeade pikenevast elueast ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ning USA omavahelisest mõõduvõtust poliittandril. Teemasid lahkavad Jaagup ja Thomas, kellest viimane ka saate kokku lõikas.
Sel suvel korraldas Rahvusvaheliste Suhete Ring Paide Arvamusfestivalal kaks paneeli, nimelt "Julgeolek algab merepõhjast. Kes vastutab katkiste merekaablite eest ja kuidas kaitsta Läänemerd?" ning "Kilud versus karud - Läänemeremaade koostöö tulevik." Neist esimene korraldati koostöös Tartu Ülikooli Juuraliiduga.
Selle varjus ei passinud Ringjoon aga niisama jõude, vaid plaanis, korraldas ning kogus materjali juba uue saate jaoks. Niisiis valmiski semestri ning hooaja esimeseks saateks midagi täiesti uut ning formaadilt ringjoones enneolematut. Saade koosneb kahest osast, kus kaks erinevat seltskonda arutavad kumbagi paneeldiskussiooni, reflekteerides, analüüsides ning spekuleerides. Sekka on veel puistatud kohapeal kogutud vox populi vormis kogutud kommentaarid kohapeal osalenud isikutelt.
Saateid juhtisid Annabel ja Anna Gerda, arutlesid Karl, Liisbet ja Talis ning modereerisid Thomas ja Erik.
Ilusat õppeaasta algust ning mõnusat kuulamist!
Tasahilju on kätte jõudnud suvi, seega Ringjoonel on aeg minna puhkusele. Aga kurvastamiseks pole põhjust, sest nagu ikka lõpetame hooaja kõrgel noodil: ühe korraliku ajude ragistamisega armsas Generaadio stuudios. Juttu tuleb nii Ruhnu karust, lendavatest hobustest ja paljust muust.
Saates võtsid mõõtu võistkond onud, koosseisus Erik ja Kaspar, ning tiim vanaonud, koosseisus Siim ja Harald. Saadet juhtis Eke ning kokku lõikas Harald.
India ja Pakistani vahelisel jagelemisel ning konfliktidejadal on pikk ajalugu. Kahtlemata mõjutavad minevikus väljakujunenud jooned ka mai alguses uuesti lahvatanud konflikti Kashmiris.
Seekordses Ringjoone saates keskendumegi põhjalikumalt 7. mail alguse saanud India-Pakistani konfliktile ning proovime lahti mõtestada selle ajalooliseid kui ka tänapäevaseid juurpõhjused. Samuti võtame vaatluse alla konflikti laiema mõju maailmapoliitikas.
Seekord lahkavad teemat Siim ja Erik ning saatejuhiks on Kaspar. Saade on lõigatud kokku samuti Eriku poolt.
Alates 2022. veebruarist on sõjateematika igapäevaseks kõneaineks. Juba ajalootundidest on tead, et külma sõja perioodil vältisid suurriigid omavahelist otsest sõjalist konflikti ning arveid klaariti läbi kolmandate riikide, muuhulgas rakendati ka varisõja taktikat.
Seekordses episoodis uurime lähemalt selle mõiste tähendust ja olemust. Kas varisõdade ajastu on jäänud minevikku? Miks otsustavad riigid varisõdade kasuks? Kas ka sõda Ukrainas saab lugeda varisõjaks?
Küsimuste üle arutlevad Annabel ja Thomas, küsib Talis ning saate lõikas kokku Annmari.
Eurovisiooni laulikud on taas avatud!
Taas on eetris meie iga-aastane saade.
Selle aasta Eurovisiooni lauluvõistluse kohta on öeldud, et see on ballaadide ja isegi prantsuskeelsete laulude aasta. Üks on kindel — tänavu tuleb osalejatel rinda pista väga tiheda ja keerulise konkurentsiga. Kuid suur küsimus püsib: kas poliitika mängib võiduvõimalustes rolli?
Sel korral uurime, mis toimub konkursi eel: miks on nii paljud esinejad viimasel hetkel võistluselt taandunud? Kuidas on Serbia suutnud seekord ilma skandaalideta varjudest esile tõusta? Ja kas Eurovisioon on jäädavalt muutunud?
Kõiki neid teemasid arutavad taas Anna Gerda ja Anastasia. Nendega on liitunud Eurovisiooni ekspert Eke (EEE) ning meie juttu lõikab ja seob tervikuks Liisbet.
Rahvusvaheline kliimapoliitika näib ühtaegu pääsetee ja ummikuna. Ühed räägivad rohepöördest, teised otsivad võimalusi reeglitest mööda hiilida. Kliimamuutused süvendavad ebavõrdsust ja paiskavad lauale valusaid küsimusi.
Sellele kõigele püüavad vastuseid anda Helari ja Polina uues kliimateemalises Ringjoones. Saadet juhib Hilda ja selle lõikas kokku Anna Gerda!
Ülehomme täitub USA 47. presidendi Donald Trumpi teise ametiaja sajas päev. Esimeste võimul oldud kuudega on Trump ja tema administratsioon täide saatnud hulgaliselt riigi sise- ja välispoliitikat muutvaid otsuseid.
Saates käsitleme lisaks USA uue valitsuse tähtsaimatele otsustele ja riigis aset leidnud sündmustele Trumpi administratsiooni: kes omavad enim mõjuvõimu ning kas selle koosseis on lähiajal muutumas? Arutame ka demokraatide olukorra üle ning hindame, kas neil on lootust 2026. aasta lõpus toimuvad vahevalimised võita. Arutleme Trumpi tariifide kehtestamise plaani üle ning diskuteerime, millised võimalused on USA presidendil selleks, et kehtestada Ukrainas rahu.
Saates vestlesid eksperdid Liisbet ja Erik saatejuhi Haraldiga. Vestluse lõikas kokku Anastasia.
Osade seas poleemikat, osade seas aga kiidusõnu feminismi edendamise eest kutsus hiljuti esile kuue naise 11-minutiline lõbureis kosmosesse. See on aga üks harvu kordi, mil kosmos laiema avalikkuse jaoks uudiskünnise ületab.
Öist tähistaevast silmitsedes laiub silme ees justkui rahu ja ettekujutus vaakumist - edaspidi mõne jaoks aga mälupilt lillekesega laulikust Katy Perry. Paraku väljaspool meie vaatevälja leiab aset tegevus päris mitmel rindel, nagu kosmosemajandus, militariseerumine ja õigusruum.
Uue nädala saates pistavad pea kosmoseprügi ja jõumängude vahele Annmari ja Polina. Oma mõtteid ütleb sekka saate kokku lõiganud Karl Kajak. Neid usutleb Patricia.
Trump tahab Gröönimaad, Venemaa avab uuesti oma nõukaaegseid sõjabaase Arkitkas, Kanada on uuendanud radarisüsteemi, Norras toimus eelmine aasta õppus 20 000 NATO sõduriga - ja seda kõike vaid paari aasta jooksul. Jääkarude, armsate polaarrebaste ja hüljeste poolest tuntud nelja miljoni elanikuga külmast Arktikast on saanud rahvusvaheliste suhete mõistes üpris kuum koht. Kuumus ei ole siinkohal vaid puhas metafoor, vaid vastab ka empiirilisele reaalsusele, kuna kliimamuutused ning globaalne soojenemine mõjutab Arktikat kohati tugevamini kui teisi maailma piirkondi. Seega, muutuste laines, otsustasimegi Genialistide Klubi stuudios olukorda analüüsida meist umbes kümme laiuskraadi põhja pool algaval maakera territooriumil. Millise hinnangu olukorrale andsime? Selleks peab vast ikka saadet kuulama.
Saadet juhtis Siim, ekspertidena olid stuudios Eke ning Aleksander ja saate lõikas kokku Helari.