Karmen ja Raimo teevad 19. novembril töötoa harrastussportlastele. "Kuidas mitte katki minna" töötoas räägime põhjustest, mis võivad viia katki minemiseni ning mõistagi sellest, kuidas seda vältida ja, veelgi enam, kuidas hästi sporti teha ja elu elada nii, et see pakuks nii naudingut kui tulemusi. Räägime treeningust, ambitsioonist, perfektsionismist, metoodikatest kuni selleni, miks on hea aeg-ajalt platool istuda. Töötoa link: https://fienta.com/et/kuidas-mitte-minna-katki-spordis-ega-elu Ja, tshh, siin on sulle kood, millega saad osalema soodushinnaga: CRU26 Võib jagada sõbraga :-)
Me kõik hingame. See on eluks hädavajalik tegevus, me teeme seda enamasti alateadlikult, see on elu loomulik osa. Ja samas on hingamine ainus keha autonoomne funktsioon, mida me saame tahtlikult mõjutada. See on otsekui otselüliti inimese närvisüsteemile ja ka keha funktsioonidele. Kuidas hingamine mõjutab keha, tähelepanu, emotsioone ja muidugi sportlikku sooritust, sellest räägimegi. See, mida sisse hingame, ongi elu. See, kuidas me hingame, määrab aga selle, kuidas me elame.
Me kõik oleme aeg-ajalt väsinud. Väsinud pingutusest, hooajast, keskendumisest. Väsimus pole laiskus ja ehkki tundena mitte kõige parem, siis erakordselt vajalik ja sageli ka kasulik. Kuidas? Kuula ja räägime. Ja veel. "Kui sul on nälg, siis söö. Kui sa oled väsinud, siis puhka. Rumalad naeravad minu üle, ent targad inimesed saavad aru," on öelnud Linji Yixuan, zen-budismi munk. Ehk mida väsimusega peale hakata, räägime ka.
Karmen peab igapäevast heitlust söömisega. Raimo ärkab keset ööd ja enam magama ei jää. Karmen naudib intellektuaalseid väljakutseid. Ja Raimo on võtnud endale kohustuse teha igal aastal kolm uut asja. Ehk räägime kontseptsioonist "Elu väärt elamist", baasist ehk füüsilisest kehast, suunast ja väljakutsest ehk sellest, mis liikuma paneb ning turvalisest keskkonnast ehk suhetest. Räägime kontseptsioonist, ent seejuures väga isiklikult oma elu näidete varal - nii heas kui halvas.
Selles podcasti osas räägime iseendast. Räägime selle hooaja kordaminekutest, sellest, mille üle oleme uhked. Ja mis on nendel kordaminekutel ühist ehk miks nad tunduvad meile edulugudena. Ning muidugi räägime ka "väljakutsetest", mis on eufemism jamadele, läbikukkumistele, rasketele aegadele. Kummalisel kombel jõuame otsapidi füsioloogia ja psühholoogia juurest ka filosoofiasse ning sealt jälle tagasi. Ehk jagame isiklikku kogemust ja proovime leida sealt nii enda kui kuulajate jaoks kasulikku.
Kõigil juhtub. Vigastus, alla võimete tegemine, tagasilöök, pettumus, frustratsioon. Ja siis on vaja taastuda, sageli ka füüsiliselt, ent alati mentaalselt. Ja tuleb välja, et naised ja mehed kipuvad seda tegema erinevalt, lähtuvalt nö eelsoodumustest. Ehk räägime sellest, kuidas mentaalselt tagasilöökidest, ülemäärasest stressist taastuda, eelkõige lähtuvalt soolistest eripäradest.
Veel 19. sajandi lõpus arvati, et toore liha söömine aitab parandada sportlikku sooritust. Ja 1950ndatel usuti, et suitsetamine laiendab hingamisteid. Tänaseks on need ja veel mitmed arusaamad ajaloo hämarusse jäänud. Ent sinna on jäänud või jäämas ka mitmed pealtnäha mõistlikud nähtused nagu ülipikad madala pulsiga tiksumised, keskendumine ainult erialale - jooksjad jooksevad ja ratturid sõidavad vaid rattaga. Asemele on tulnud mitmekülgsus, jõusaal ja muudki. Ehk räägime, kuidas on aja jooksul teaduse arenedes muutunud arusaamad treeningmetoodikatest.
Trennisõltuvus on salakaval nähtus, mis esimese hooga hiilib ligi kui hea tunde tekitaja või kehva tunde leevendaja. Ajas võib aga sellest kasvada tugev sõltuvus, kus inimene vajab emotsioonide reguleerimiseks üha suuremat doosi ehk pikemaid ja/või intensiivsemaid treeninguid. Ja see kõik võib päädida olukorraga, kus treenitakse ennast "auku", minnakse vigastusega võistlema ning tehakse endale mentaalselt ja füüsiliselt haiget. Rääkimata sotsiaalsest isolatsioonist - ma ei taha sinna pulma minna, kuna siis ma ei saa trenni teha!
Trennisõltuvuse risk on jahmatavalt suurel osal harrastussportlastel, eriti kestvusalade harrastajatel. Mis see on, kuidas ära tunda ja kuidas seda kontrolli all hoida - sellest räägime.
"Kuidas ma nii andetu olen?" ja "Miks mina pean nii palju tööd tegema?". Need ja teised küsimused on pea iga harrastussportlase peast läbi käinud. Andekusel on mitmeid parameetreid, geneetilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi. Rääkimata sellest, et vaja on sobivat keskkonda, kus eeldused saaksid realiseeruda. Anne on nagu laetud püss, pauku teeb keskkond... Räägime andekusest harrastusspordis, mis see on, kuidas välja paistab ja mida selle teadmisega peale hakata. Kuni selleni, et mille eest peaks emale "aitäh" ütlema.
Räägime sellest, miks ja milliseid vitamiine ja mineraalaineid on mõistlik võtta, et harrastussportlase elu oleks veidi kvaliteetsem. Tänapäeva keskkonnas, elutempode ja toitumise kontekstis pole küsimus pole "kas", vaid "milliseid" ja "kui palju" ja "millal". Räägime ka sellest, et ehkki mõnede vitamiinide ja mineraalainete võtmine võiks olla igapäevase rutiini osa, siis rohkem pole alati ka uhkem.
Edu toodab edu ja kaotus toodab kaotust. Kas see ka päriselus tõele vastab? Tuleb välja, et võidu- ja kaotustelained on päriselt ka olemas ja see on peamiselt seotud testosterooni tasemetega meie kehades. Saame samas ka ennast võidulainele programmeerida ning vajadusel kaotusteahelat katkestada, sõnastades õigesti oma ootusi treeningule, võistlusele ning kasutades väikeste võitude püüdmise taktikat.
Märtsis-aprillis spordilaagrites päikese all käimine on harrastajate seas üha enam populaarne. Samas on sellel sportlikus mõttes tugev sisuline mõte ehk siis, kui n.ö tippvormi on vaja jõuda mais-juunis. Eelkõige on spordilaagri eesmärk heade emotsioonide kogumine, nautida keskkonna vahetust ja head seltskonda. Ning miinimum siht on mitte ennast auku treenida. Ehk räägime sellest, kuidas laager sportlikus mõttes üle elada, kuidas endasse häid emotsioone koguda ja siis ehk meeldiva kõrvalnähtusena ka sportlikku vormi parandada.
Räägime kaloritest, grammidest, liitritest. Süsivesikutest, sooladest, rasvadest. Räägime võistluste aegsest toitumisest ja ka sellest, millised on olulised erinevused meeste ja naiste puhul. Ehk selgelt ja konkreetselt - kui palju, millal ja mil moel võistluse ajal toituda ja juua.
Midagi ehitada on raske, millegi ära rikkumine aga oluliselt kergem. Räägime seekord 5 tüüptegevusest, kuidas on harrastusportlasel võimalik oma vorm, areng ja halvemal juhul ka tervis ära rikkuda. Räägime valest intensiivsusest, teiste järgi tegemisest, trennide järele tegemisest, eepilistest pingutustest ja ühele võistlusele/tulemusele keskendumisest. Näited päriselust ja põhjendused teadusest.
Kreatiini on mõistlik lisandina võtta pea kõigil inimestel, eriti aga sportlastel ja eriti 40+ vanuses inimestel. Ehkki suur osa, et mitte öelda enamik toidulisandeid ei anna oodatud efekti, siis kreatiin on üks väheseid, millel on tõestatud mõju kehale, võimekusele taluda koormuse, lükata edasi väsimust, paremini taastuda. Ja veel enam, kreatiin mõjutab aju tööd, antioksüdandina vähendab põletikku ja aitab kaasa kognitiivse võimekuse hoidmisele. Niisiis, kreatiin on imerohi või lihtsalt hädavajalik parema elu abiline?
Kui sa oled seisnud stardis ja jalad värisevad, või külastanud enne starti seitsmendat korda tualetti või loobunud end võistlusele kirja panemast - sest see pole ikka minu jaoks - siis tead, millest selles osas räägime: me räägime hirmust. Hirmust olla ebapiisav, hirmust joosta lati alt läbi. Ja muidugi räägime sellest, kuidas teha ikkagi toredaid asju, hirmust hoolimata.
Kerelihased on need, mida spordis sageli otseselt ei näe, ent mille mõju märkame praktiliselt igas liigutuses. Kerelihased on otsekui mehhaaniline ülekande süsteem, millest hakkab peale iga jooksusamm, vändapööre või üleshüpe. Räägime sellest, miks vehkida sangpommidega, kuidas mõistlikult planku teha (kui teha) ning miks kerelihaste treenimine on otsekui hügieen - füüsiline eeldus selleks, et üldse paremaks jooksjaks, ratturiks või korvpalluriks saada.
Kas AI teeb parema treeningplaani kui inimene? Ja kas tema nõuandeid - olgu Garmini, Strava, Suunto, Wahoo, Apple Watch'i või misiganes äpi kaudu - tasub uskuda? Räägime sellest, kuidas AI tegutseb harrastussportlase elus üha aktiivsemalt. Ent kas temast on ka kasu, on ta ka piisavalt pädev, tasub teda uskuda? Vastused on kohati üllatavad.
Kas uue aasta lubaduste andmine on mõistlik? Tuleb välja, et enamik uue aasta lubadustest on seotud füüsilise liikumisega ning üle poole lubaduste andjatest suudab nendest ka kinni pidada. Ent mõned eesmärgid ja lubadused on tulemuslikumad kui teised ja üllatuslikult ei ole parimad eesmärgid liiga konkreetsed. Räägime ka sellest, kuidas nn ajastatud verstaposte saavad ära kasutada need inimesed, kes on juba aastaid harrastusspordiga tegelenud. Ja siis ka sellest, kui kaua ikkagi võtab aega, et jõuda alustamise vaevadest tajutava eduni.
Kui tahad kaugele jõuda, mine koos, ütleb üks Hiina vanasõna. Kas see ikka vastab tõele ka harrastusspordis? Kas liituda mõne treeningpundiga või pusida üksi metsa all? Vaatame koos ja eraldi treenimise kasusid ja takistusi nii füsioloogia kui mentaalse nurga alt.